28.2.10

Skrebe ... silba... palavra...frazi... testu... Leitura.

Sabedu, ora ki argen ta skrebe, di fatu, el e obrigatoriamenti primeru leitor, mas komu el ta skrebe pa otu leitoris, el debe skrebe di "forma normativu" ... pamodi e nes forma ki tudo otus leitoris Kv ta ler el midjor; inda ki alfabetizadu na Pt o na otu lingua.
Es testu, ki leitor pode ler na integra si karega riba des parti ki sta sitadu, sta skrebedu "sugundu konvensãu alupekiana" na un varianti idioletal di kriolu-kriol-kiriol i el ten arguns palavra ku silba sen vugal. So es izenplu:
1. No-t, = NO-TI
2. Fo-g= FO-GU
3.ti-tl = TI-TLU
4. ten-p= TEN-PU
5. mni-nén-sa= MNI-NEN-SA

Ago, sera ki kes palavra ka podeba ser skritu di forma ki tudu nos ta ler? Podeba, Sin Sinhor! Objetivu di skrita alfabetiku e pode ser lidu pa otu leitor alfabetizadu. (...)
Lonji di mi kre inpoi regra di skrita a un falanti di kriolu suma mi. Mas izisti universais linguistiku, istu e, kuzas prinsipiu geral ki tudu Lingua ten. Pur izenplu, [kuazi(?)] tudu Lingua papiadu na Mundu, ten nukliu silabiku(mas o menus audivel). Ker dizer, un Silba ten di ten vugal. Silba ki ka ten vugal ! Ten silba sen vugal?

Si du ta fra [tlifon] /[tlifoni] du pode skrebe tlifoni e na fala/leitura el pode ten kes dos produsãu ki ki en nada ta afeta konprensãu di nos ovinti. Nen ka ta obriga leitor produzi kel son final [i] nen na kadeia faladu nen na kadeia di leitura...

Skrita normativu ka pode ser idioletal. Leitura i fala pode ser, ten mesmu di ser. Dja du sabe pamodi.

Otu kuza ki sta nes testu e ripresentasãu grafika di son [ʃ] i [s] ora ku grafema "x" ora ku "s". Klaru "x" na final di palavra, o nau, ki pode serba ripresentadu pa "s". Sima na palavra:

1. Ex livr= es livru
2. Fuska, fuska (nes varianti idioletal ka podeba ser "fuxka, fuxka" sima el skrebe "Ex livr"). Pamode?
3. Ex e un titl k t fazê nox, ... = es e un titlu ki ta faze nos, ...
4. so tinha algunx poxt... = so tinha alguns post...
5. y riuní na pónta d xkina pa kontá xtória... = i riuni na ponta di skina pa konta storia...

Nes kazu apontadu (1, 2, 3, 4 i 5) ortografia di palavra pode serba so ku "s" o so ku "x" i leitor pode iventualmenti faze se leitura ku son [s] o ku son [ʃ] o ku son [ʓ]. Istu, na midida ki dja sabedu ma na ta fala nu ta obi di falantis Kv kes tres son pusivel, kralu, na kontestu spesifiku. Purtantu, ortografia normativu ka pode seta kes dos letra ki ka ta muda palavra na se signifikadu, sigundu prinsipius alupekiana.

Ora, komu nu kre un skrita di LKv nasional pa tudu alfabetizadu nasional ler i konprende-nu... ten di ten sedensia idioletal pa du pode ten un skrita normativu di idioma nasional, ki alfabetizadus na LKv pode prende ler sigundu se manera idioletal-socioletal di papia.

PS: Leitor, di bons intenson simiteriu sta xeiu!

1 comentário:

  1. Nhas mantenha!

    Na nos kazu, midjor manera di selebra Dia Internasional di Lingua Maternu, e faze un sforsu pa uza-l, dandu nos lingua, si pusivel, novus frontera.

    Alguns leitor pode fika kontrariadu trokadu palavras ku "silaba sen vogal". N ka sabe si e regra universal ma silaba ten ki ten vogal. Ta parse-m, na es kanpu, ma normal e kel ki e di-nos - istu e, nu debe kustuma, gosta di kel ki e di-nos. Asin, si na nos lingua ten, na realidadi, palavras kuju pronunsias ka ta obidu vogal, ka debeba OBRIGADU algen mete vogal (mudu) so pa satisfaze kaprixu - purventura alimentadu pa un spozison a lingua non maternu antis di nos propi lingua maternu.

    Di kualker manera, pa kenha ki ta fika "duenti" peranti "silaba sen vogal" - alfabetu kabuverdianu ta sujeri uzu di E mudu. Razon maior pa N ser mas abertu a uzu di E mudu e pa djuda, na alguns kazu, kriansa distrinsa silaba - enbora, mesmu na purtuges, nen senpri, separason di silaba e evidenti... Kriansa ten ki nxinadu na alguns palavra ki, felismenti, e ka txeu...

    Otu aspetu ki pode "firi alguns sensibilidadi" e uzu di X pa tudu sons igual o paresidu ku son [ʃ]. Nu debeba ser toleranti nes aspetu i permiti es alternativa djuntu ku opson di uzu di S na fin di silabas ku valor prosimu di [ʃ] trokadu tradison + fasilita uniformizason.

    Inpurtanti mesmu e skrebe nos lingua, kada un na varianti(s) ki el kre. Kes purmenoris ortografiku, emulason ta enkarega di es. Pa vive lingua kabuverdianu na tudu ses varianti!

    Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera

    ResponderEliminar