11.2.10

Nha Lingua, bo Lingua, nossa Lingua... Nha identidadi, nes paredi!


Na Blog emCima, Competência linguística estratégica, N dixa un parti des kumentariu: E klaru ki Dr. Humberto Cardoso ten argumentus. I faktus apontadu so e verdaderu pa kes realidadi sosiolilinguistiku. Kal ke realidadi sosiolinguistiku di Kabuverdi? Tudu nos sabe-l, ma sugundu un Linguista Purtuges, e siguinti:

i) bilinguismo total, em que os falantes percebem bem e exprimem-se bem nas duas línguas;

ii) bilinguismo parcial, em que os falantes percebem bem as duas línguas, mas exprimem-se bem em cabo-verdiano e mal em português;

iii) monolinguismo total, em que os falantes falam o cabo-verdiano e não percebem nem falam o português».

Nun skala, inda ki sem kualker dadus apuradu na peskiza sientifiku, ka ten nesesidadi, nu pode fra ma maioria di populasãu sta ii), un minoria na i) i un minoria insignificanti numeru iii) i, en extinsãu!

Fasi a kel realidadi li kuze ki du debe faze? O ki du sa ta faze di forma konsienti i sistematiku pa ki kabuverdianus torna “bilingue perfeito e total”. Dja ki ser bilingi perfeitu e dizeju i se ambisãu di tudu Kv sklaresidu.

Alguns Fazedoris di Opiniãu e kontra, [Ami N ka e a favor di metodu ki staba ta ser sosializadu...] mesmu ki ses argumentus ten mutu mas a ver ku es fenomenu alupequeando diskontroladu. E prisizu sintoniza rekomendasãu di investigasãu sosio-linguistiku publikadu ku planu linguistiku a sosializa (?). 

Na kabesa di un minoria minuskulu, mas ilustri, sta es ideia li: so kenha ki ta domina gramatika di se lingua maternu dretu - di forma splisitu - sta mas kapas di prende karkel otu lingua sigundu. Nos vivensia ta mostra ma na Kabuverdi LM e kriolu. Enton pamode nu ka ta kumensa ta introduzi ensinu di kriolu na sistema di ensinu ofisial pa nu pode prende dretu nos L2, ki e Lingua Purtuges mas midjor?
Ora, pa nos, sta klaru ki introdusãu di LKv na sistema di ensinu-aprendizaji na Kabuverdi, istu e, po LKv - ler ku skrebe – na skola primaria ka signifika dexa di studa Lingua Portuges nen tra-l di nos sistema idukativu. Ma sin adota nobu metodu di ensinu di Linguas, undi Lingua Purtuges enkuantu ofisial ten di ten un statutu spesial. Alias, es nobu metodu parese ki dja sta politikamenti ofisializadu i en inplementasãu. Ka sabedu e kantu prusor(is) di Ensinu Primariu ki resebe formasãu pa pode aplika es metodu di Ensinu di Lingua nau maternu. Mas ten argun lojika adota metudu di ensinu di L2 na Skola sen ki ten um LM, L1 na ensinu skular? Ten!

Realidadi: du ka sta na kel tenpu ki prusoris di primaria i di sikundariu ta papiaba ku ses alunu so na purtuges senpri ki es nkontra. Era un bon oportunidadi di alunu izersita se diskursu oral. Oji si bu papia ku un alunu na Purtuges na korredor di Skola i si bu ezigi-l papia na Purtuges bu ta panha "un abo prusor... HUMMM!!!" i nunka mas el ta parse-bu pa frenti. Purtantu, Mundu da un kangaluta i kuzas muda. Ser kontra es mudansa natural e ingloriu.
Kuza ki du meste e odja pa nos realidadi di meiu di ensinu na Kabuverdi, si LKv sa ta ser uzadu ifetivamenti, na sala di aula inda ki lebi-lebi,  na splikasãu di materia sima matimatika, fizika, jeografia, ikonumia... el debe ser fetu "às klaras", ker dizer ofisialmenti asumidu – “às klaras” pamodi, sen ninhun mal, ten pufisoris ki ta splika un o otu parti di materia, sobretudu kel mas difisil na LKv.

Te ki tenpu arguns Kv ta para di finji ma un alfabetizadu ku 12º anu, anu terminal di ensinu obrigatoriu(?) sta kapasitadu pa mostra se kunhesimentu, o nau, sobri un determinadu asuntu na Purtuges, sen grandis violasãu di normas-regras gramaticais prescritivas de bem falar-escrever a nossa Língua Portuguesa Oficial?

Sta rajistadu na monti sitiu, sobritudu pa fazedoris di Opiniãu kontrariu a introdusãu di ensinu di LKv na skola ofisial, ki nos dotoris Kv di ultima jerasãu sta ku prabulema na komunicasãu i spresãu na Lingua di Pessoa. Mas repara, ki es dotoris Kv ten konhesimentus-saberes i es bodona na komunikasãu spresãu na Franses, o na Ingles, o na spanhol, na Italianu, o na Rusu, o na Alemon, etc. naturalmenti, es faze ses kursu superior na un pais nãu-luzofonu!

Nu meste tuma kosiensia ma mal di kabuverdianus en jeral ka sta mutu na ten un konprensãu di kuza ki sta skrebedu o ki sta fladu na Lingua Purtuges (lingua prinsipal di asesu a kunhesimentu...), mas sin, sta na spresãu oral i skritu na lingua purtuges. Ago, si Kabuverdianus tene difikudadi na mostra se konprensãu Lingua Purtuges, ofisializadu, es tene difisensia na Competência Linguística estratégica. Si e sin, nu meste da-l el. Ki kriadu Skola undi kauverdianus ta bai prende papia ku skrebe dretu nos Lingua ofisial di Santantan te ki txiga Djabraba.Inpusivel, ka ten meius finacerus i humanu ki ta txiga.

Un reflexãu na Storia di un karkel Lingua, sta klaru ma Lingua natural ten un siklu di bida ki ka ten tadju: ta ba ta muda, ta muda, ta fragmenta i el ta rabenta na novus lingua, monti bes ta provoka morti di se mãi. (…).

Enbora nos realidadi sosiolinguistiku e diferenti di kes ki foi trazedu pa Dr. HC, na nha opiniãu, difinisãu di un Pulitika Linguistiku na Kabuverdi mestedu, mas en primeru lugar, era pa onti un verdaderu Planifikasãu Linguistiku Publiku i publikadu... pamode e so asin nu ta ivita dizastri ki foi inplimentasãu di ensinu di LM na kes paizes ki en tenpu era kolonizadus, sima nos, undi Ensinu di LM foi podu apenas pensadu ku razãu estratejiku-patriotiku. Diga-se de passgem, un mau kaminhu!

Purtantu, striba na argumentus i metudu asientifikus i antinatural so ta kontribui pa dejenerasãu di tudu un identidadi konstruidu "sui generis" : un nasãu originalmenti enxertiadu suma e Cape Vert Nation. Nos pensamentu, pensamentu di tudo Kv debe trabadja es kestãu di Lingua di forma pa ka ten desuniãu di nos Nasãu. Nu sta di akordu, difini papel di nos dos lingua ki nu ta ama txeu, resta sabe komu. Pamodi sima sta ki ka pode fikadu!

Sem comentários:

Enviar um comentário