21.11.10

Kapanga, nen flasa!

Nha Ana Purkopu, kantadera me... "omi mofinu ta peta ku po el ta ngoda ku faka"

Oh Montrond, nes testu li nho buli-nu tanbe. Pur isu nu ta fla nho li, pamodi nos e sensuradu na Liberal, nho sa ta konfundi "kapangas". Kapanga e kenha ta kore dodamenti tras di Alupec (ki e ka nos kazu!), un proposta di alfabetu pa skrita di kriolu. Ler dretu: Skrita di kriolu. Un forma di skrebe kriolu ki arguns Letradus kabuverdianu ka kre.

Nu sabe ma es asuntu di LKv ten idadi di nos indipendensia i ma e es Guvernu atraves di Dikretu-lei institui Ak, pamo el kre normaliza skrita di LKv. El kre ki nu regista nos Storia i nos kultura na ORIGINAL, pa sarbasãu di nos mimoria. Un prumeru pasu dja sta dadu, sa ta falta kes otus. Nu ta bai ta da-s, sen presa. 2º Pasu mas impurtanti e poi LKv na Skola ku objetivu difinidu pa el pode faze se perkursu akademiku. Dispos di kel li, tudu ki ta ben a sigir e bónus pa kada Kabuverdianu i pa sosiadadi-nasãu. AK dja sta dja Dikretadu. Falta-nu un longu trabadju di ensinu i di sensiblizasãu di tudu falanti di kriolu pa skrebe-l tanbe. Falta mas poku.

Kabuverdianu, en jeral, ka sabe fla pamode es e kontra AK, baziadu na Siensia Linguistiku. Es inginoransia li ka ta da-s i nen ka ta tra-s razãu di fala mal o ben  AK. Nen tan poku el ta da-nu direitu di txuma us otus di "kapanga". E au kontrariu, kapanga e kenha ki sta ku Alupec sen sabe pamo. E ka kazu di nos e ka kazu nho tanbe. Nen di kes otu ki sta difende skrita di LKv. Nu mesti traze tudu kabuverdianu - di Santu Antãu te txiga Djabraba - pa ben skrebe se Lingua Maternu pa nu pode lere-l se pensamentu i se kultura... O e ka si?

Nho sta papia li di pensamentu refleksivu. Sertu(?). Ago, e pena e ki nho sta matuta sobri un Siensia ki nho sta mostra li, i na otus artigu publikadu, sabedoru. E so pur isu me ki nho ten txeu kabuverdianu ta ataka kuza-s ki nho ta skrebe i nho ta publika. Tiru e tantu ki argun bes el al tinji Omi.

Nu debe leba en konta ma kabuverdianu ki e kontra alupec/Ak e kel ki ten abitu di skrebe, ku amor i karinhu, se LM, sima ki se kabesa nxina-l, ku bazi na "etimolojia" di LP. Tantu mas ki e LP ki el ta nxinadu skrebe na el na skola; kabuverdianu ki e kontra Alupec/AK ten un paixãu sen midida na ta Ler i na ta kanta Eugénio Tavares i Pedro Cardoso, entri otus tradisionalistas di Skrita di Kriolu.

Es kabuverdianu ki e kontra Alupec/AK e pamodi AK ta signifika mudansa di ses kustumi na Leitura i na Skrita di realidadi Kabuverdianu. Es ka e kontra nos Kriolu. Logamenti, es ka merese ser rabaxadu kontramas pa intelektual.

Ago, kenha ki ta manda debe lenbra senpri ma mudansa ten di ser sosializadu ku pedagojia. Debe uza pedagojia pa sosializa “es kabuverdianu k i e kontra AK”. Ka ten pensador refleksivu ki ta ignora pedagojia susial. Un trabadju kontinuadu i sistematiku ten di ser fetu ku Siensia i Sabedoria. Alias, trabadju ki sa ta ben ta ser fetu dja ten tenpu, e bon tanbe pa fla!

Dja-nu fra i dja-nu difende ma Alupec e ka Lingua. I mas, alfabetu e ka LINGUA na ninhun parti di mundu... Nho propi nho dja seta ma "Alfabetu e ka Lingua". Nu pode muda alfabetu mas Lingua  ta kontinua kel me (izenplu di Turquia?). Pur isu, nos ki e a favor di skrita di nos LM nu ten di reia e rapensa stratejia di torna kuletivu es nobu forma di skrebe nos LM, sen gera. Ma ku amor...

Nu rapara, es AK so e validu si sklarese kabuverdianu pa seta-nu el. Ka ningen diskise, si maioria di kabuverdianu kumensa ta Skrebe ku el e pamo el ta sirbi. Ingodu ki tra pexi di mar... Nes ordi di ideia, nos ki ta difende AK e valorizasãu di nos LM nu ten obrigasãu di mostra es kabuverdianu,  ki e kontra es mudansa di skrita di LCv, ku paxenxa, inpurtansia di Skrebe nos Lingua segundu es nobu padrãu, ku trabadju di pedagojia i ku "faktus pa mostra". Omis ku mudjeris nobri ta sumara tenpu i ora... es ka ta ferbe ku poku agu. AK foi pensadu pa kenha ki sabe, pa uni tudu kabuverdianu a roda di un padrãu di skrita nasional. Pur isu, na ta difende nos Lingua Maternu nu ten ki luta tanbe pa uniãu na diversidadi.

Nes kazu li, pensamentu refleksivu ta pasa pa konpo nos AK di forma ki tudu kabuverdianu pode sinti, ora ki el sa ta skrebe ku ku el, ma el sa ta skrebe Lingua di amor i di silensiu, pa sosializa atraves di un skrita se kunhesimentu kultural i sientifiku na Lingua ki el ta papia. Skrebe e tanbe Ler… i torna Ler pa torna Skrebe... un pensamentu refleksivu i rekursivu ka pode pasa pa sklusãu di kenha ki ta pensa diferenti di nos. Mas ku dibati di ideias ki pode rezulta na inklusãu.

Tres nota:

1. Ka nu skese, nes difesa di nos LKv ka debe ten "kapanga", debe ten, sin sinhor, liverdadi di pensamentu e di spresãu pa tudu fidju di tera. Vontadi di minoria ta binga so di baxu di manduku. I el ten bida kurtu.

2. Povu di Kabuverdi ten un perkursu ki sta rajistadu na Livru di História de Cabo Verde, komu povu trabadjador i intelijenti. Nu sabe ma luta ki du faze pa oji nu ten nos identidadi. Ka foi faxi.

3. Nos Storia e fetu di resistensia. Nes luta pa valorizasãu di nos Lingua Nasional ka ten Kapanga nen ka ten mangusa. Ten kabuverdianu ki ta pensa ku se kabesa. Manba e kel pensamentu refleksivu li ki mata Cabral?

PS:
Dja-nu odja ma nho ta valoriza nos kultura.Anton, odja nes tirada interesera di Ana Nho Purkopu (*Purkopi) kantu el odja dos nbarkadiu di Merka na solera-l parta di badju el kanta: “Oh Djemi ku Morin, nhos dixa-m, pamo pexi sta more N ten ki pega-l”. Konkluzãu go e di nho!

Sem comentários:

Enviar um comentário