30.12.09

Badiupek Nasional: papia i skrebe


Ora ki asuntu e LKv N ta pidi sklaresimentu a... kumenta kumentariu!

Kriolista Ku K di King, Nho ten razan nes kumentariu. Ma… N ta da Nho “feedback” , nes asuntu di LKv arguns kumentadoris (i diputadus tanbe) o es sa ta konfundi ofisializasan di LKv ku ofisializasan di skrita di LKv o pior, es sa ta finji ka ntende, ka sabe ma normalizasan di SKRITA i LEITURA i etc. e tradisionalmenti nxinadu-aprendidu na skola. E SKOLA ki ten es papel di Alfabetiza. Alfabetiza signifika nxina un argen le ku skrebe (alfabetiza ka signifika nxina papia. E ka si me?). Purtantu, e analfabetu kenha ki ka sabe “ler-escrever”. Enbora e mas natural ki karkel argen ki ta papia, naturalmenti se LM te 5-6 anu i dispos el ta bai skola di se pais pa prende skrebe-l i ler el. Ora, na Republika di Kabuverdi e si: nu ta papia LKv na kaza i na kumunidadi ma du ta alfabetizadu na skola na Lingua portuges, lingua ki du ka ta papia. Nu meste fra ma na nos skola di Kv du ka ta enxinadu papia purtuges! - Sta klaru ki nxina le e ka nxina papia. Tanbe e konsideradu alfabetizadu kel argen ki ka sabe skrebe se lingua-maternu desdi ki el sabe le i skrebe un o mas Lingua-natural.
E injustu pensa ma un alfabetizadu na purtuges o na otu lingua karkel e altamenti konpitenti na skrebe LKv ki el ta papia. Mintida. Skrebe, ora ki e pa otus argen ler ten di ten regras intelijiveis i partilhadu dentu di komunidadi linguistika. Purtantu, si nu kre ten skrebedoris i leitoris di LKv Skolas di Kabuverdi ten di kumensa ta nxina LKv. Nu entantu, e prisizu ki nu toma konxenxa, a partida, ki leba ensinu di LKv pa sistema di ensinu-aprendizaji ta ben ten se propi prusesu i el ta dura... mas ten tenpu!

Di favor, ka konfundi papia ku skrebe. Dja izisti bazi pa skrita di LKv ofisializadu en forma di dikretu-lei pa tudu alfabetizadu na purtuges kumensa ta skrebe son di se propi fala kriolu, istu e, si na Musteru un nativu ta fra-kunprimenta kel otu, logu di pramanhan sedu di di 1 di Janeru, ku un “deus txiga-nu otu anu… ” e ka pa signifika “filis anu nobu”. Sertu? E sertu sin. “Deus txiga-nu otu anu…” e pa signifika speransa ki na anu ki ta ben, nos dos : “deus txiga-NU otu anu ku bida ku saudi sima dia di oji ku pas ku gostu i ku alegria (Rasposta: AMEN!) diferenti di fra “Filis anu nobu” ki tanbe ta fradu (undi rasposta e: OBRIGADU! O e FELIS ANU NOBU! Pa bo tanbe.) Es e un pusibilidadi entri montis otu...

N sta sertu ki “xoti” ka ta skrebe kriolu sima ki el ta papia-l. Alias “xoti” ka ten ki sabe skrebe kurretamenti na LKv pamodi e ka nxinadu skrebe na LKv. "Xoti" sa ta kre skrebe LKv di se alta kriasan...  ki fari traduzi pa LKv kes “pensamentu-lingua” ki sta dja apuradu na "krioles" o na purtuges,  o te na marikanu… logu e un violensia obriga “xoti” skrebe na LKv ki inda ka ten regras preskritivas anplamenti sosializadu.

Ora ki King ta skrebe “N ka konxe ninhun lei ou instruméntu jurídiku ki ta obriga un kabuverdianu a exkluzivamenti kumunika só na varianti di zóna undi el nase.” King ta kontraria propi kuza ki el skrebe ( frazi sitadu) pamode, entri izenplus ki el da, mas mi N ta pega so na kes dos prumeru li:  “1) Na Kemada Gintxu ka ta fladu pa u quim sabe. Ta fladu y ta skrebedu: pa kel ki N sabê ó pa kuza ki N sabê 2) Na Kemada Gintxu ka ta fladu sera qui el sta cu brigonha di nos criolu.Ta fladu y ta skrebedu: kreki el tenê brigónha di nos Kriolu ó mastâ el tene brigónha di nos Kriolu ó el talves el tene brigónha di nos Kriolu”, pa N fra: 1- Si ka ta frada, a partir di mumentu ki un falanti fra-l, el ta pasa ta fradu. 2. Skrebedu, dispos di skrebedu dja sta skrebedu, so du pode fra ma kel kuza ki foi skrebedu ka sta di akordu ku bazis-regras alupekianas.
I pa N deduzi: a) es “xoti” ta papia mas di ki un varianti di LKv i talves te el ta papia/skrebe portuges. I, so pur isu ki skrita di kuza ki el ta pensa i el ta fra (skrebe) pode sta kontaminadu pa mas di ki un varianti; b) “xoti” ka skodje “skrebe” ku kudadu nesesariu apenas varianti di Kemada Gintxu, mas sin skrebe kuza ki el pode fra na kel kontestu di "konbersu". I mas “xoti” ka sabe skrebe i e ka nxinadu skrebe LKv sugundu bazis di alfabetu kabuverdianu. Alinia a) ta fla ma “xoti” tenta skrebe kel kuza ki el ta fra o ki el kre fra na un o otu varianti di LKv, purtantu lejitimu. E ilijitimu obriga “xoti” un omi di Kemada Gintxu, alfabetizadu nun lingua ki e ka LKv, ki na se diskursu oral el ta pronunsia, pur izenplu, ben fra-m li si argun di nhos sabe …” ma na ta skrebe ten di ser a “badiupek” “ben fla-m li si algun di nhoris li sabi” ; alinia b) ta fla ma nu ka debe pensa na argun “xoti” ki ta papia se varianti, di Kemada Gintxu o na, ma ku ofisializasan di LKv sa ta ben ser obrigadu skrebe palavra-frazi-spreson ki el ka ta uza na se kumunidadi. Alfabetu Kauverdianu e un konjuntu di letras ki ta da korpu "forma visível" a kes kuza ki nu ta pensa e ki nu ta kre fra atraves di skrita. E so kel li!
PS. Bazis di Alfabetu Kabuverdianu e pa mostra, indika, manera, modi, e kumode ki du debe skrebe, enkuantu alfabetizadus na purtuges, kriolu ki nu ta papia... nu bai ta sosializa!

Sem comentários:

Enviar um comentário