21.2.11

Mundo, e Bem-ba. Um dja bem. "Cc ten ki konsta di nos alfabetu".

Transcrição de entrevista do Doutor Manuel Veiga na TCV, 21 de fevereiro de 2011, hoje dia Internacional de Lingua Materna.

 
Hoje o dia internacional da língua materna aqui nos estúdios da televisão de cabo verde já se encontra o professor Manuel veiga, so tor, muito boa noite, obrigada por ter vindo falar da nossa língua materna, mas anti ki mi N skesi ten ki ser na kriolu komu homenagem e a propi kriolu, nu ve a bukadu li na pesa antirior, tome Varela ta fala na boka noti, nu sa faze entrevita na boka noti? O dja nu pasa disu?

Nau nes mumentu nu ka sta na boka noti, boka noti e tardinha kel o ki sol ta kanba, ki gentis ta riuniba pa kontaba storia, gosi dja e di noti.

Anton… nes noti, prublema di kriolu nes mumentu kual e? e da pasu konfianti, rumu a se materializasau o si susessu , si futuru di kabuverdianus ta speraba oji ta pasa pa se ofisializasão primeru?

Nau, prublema di kriolu nes mumentu li e diszenvolvi estudus à volta di kriolu, e dizzenvolvi omen di ensino di língua kabuverdianu, divulga kada vez mas kriolu pa sosiedadi kabuverdiana konxi bem se língua di maneira xplisitu, ofisializasau, ofisializasau e um deklarasau di lejitimasãu di algu ki dja sta dja na dominiu di ofisialidadi, kriolu dja sta nun duminiu di ofisialidadi oji. Di faktu kriolu já e língua ofisial, falta de Iuré, i nu ta spera ma um dia pulitikus ta konsagra-l de iuré.

Purkê ki, tendu em konta ki txeu kabuverdianus, txeu kritikus ta fala ma ofisializasau e konsideradu un pasu vital pa futuru di kriolu, u kê ki fadja na tudu kes prusesu li ki ka konsegidu kel konsensu nesesariu pa devidu ofisializasau en grandi parti?

Purki pulitizadu, pulitizadu ofisializasãu di língua kabuverdianu. Kes pulikus la, tudu kes (…) e ka kontra ofisializasãu di língua kabuverdianu, desdi ânus nuventa ki tudu es ten stadu ta papia di ofisiazasãu língua kabuverdiana, mesmu em dikretus-lei, rezolusons ki ta izisti, nos dja nu tinha um kubertura em termus di leis ki ta rikunhesi kriolu komu kuzi komu língua ofisial. Mesmu konstituisãu.

Artigu novi, aliás Manuel Veiga ta fla klaramenti na artigu novi, pontu três e pratikamenti kriolu ta fla ma kriolu sta ofisializadu. E isu?

Pontu tres ta fla ma purtantu ma sidadãus ten direitu i dever di aprendi línguas ofisiais. Mo ki bu ta da algem um direitu i um dever di um kuza ki ka ezisti? Enton e porkɨ, e porkɨ konstituisau dja abri porta pa ofisializasãu di língua kabuverdianu, i propi parlamentu oji ta da korpu a ofisializasau di língua kabuverdianu, kel o ki na sesõis es ta utiliza kriolu i kel o kes utiliza kriolu e na kriolu ki e pa transkreve inkluzivamenti ata di di propi parlamentu. I kel la e um ixpasu di ofisialidadi.

Ka ta dexa di ser kontraditóriu, ne?

Sim. Ten algun kontradisau. Ten algun kontradisau. Ten algun kontradisau Falta kel rekonhesinentu. Es rekonhesimentu li e inpurtanti. Pamo ki e inpurtanti? Purki el ta bem da-nu auto-xtima. El ta bem da povu di kabu verdi auto-xtima relativamenti a si propi língua.

Ma Manuel Veiga, axu ki o ki nu ta fala di kriolu, nu ta fala di auto-xtima i nu ta po kabuverdianu na meiu, kada vês mas nu ta prova ma ten um sertu auto-xtima kriola em relasau a se propi língua materna, basta odja ma oji juventudi, jovens adulissentis sa ta kumunika ku kunpanheru pa esi em esi, tudu, tudu na kriolu. U ki ta falta ta parse-m e regra. E isu?

Não regra ta ezisti. Ago regra mesti konxedu, meste inplimentadu, meste konxedu xplisitamenti. Ami N pode konxe-l, N pode papia inplisitamenti, mas N ka konxe-l, N ka konxe xplisitamenti N ta ten, ta ten subripuzisãu di purtuges na kriolu, di kriolu na purtuges. Kel o ke xplisitu ki regra e xplisitu, N ta papia purtuges sima debe ser N ka ta mete xtrutura di kriolu, ma tambe N ta papia kriolu sima debe ser, N ka ta mete xtrutura di língua purtuges. I valorizasau di kriolu na kabu verdi ta bem ser valorizasau di língua purtugeza na kabu verdi. Ensinu i aprendizaji di língua kabuverdiana ta bem ser un forsing pa aprendizaji di purtuges li na kabuverdi.

Manuel veiga tanbe ta difendi un rekonhesimentu mais klaru e ten ken tanbe ta fla ma propi alupek, … a dês ânus dja debia ser revistu á sinku ânus. N ka se si Veiga ta komunga dês ideia? O nen pur isu?

Nau. Alupek, kantu aprovadu alupek e pe tinha un, e pe tinha um xprimentalmenti, era pa ser sinku anu. Sinku anu. Finalmenti bem pasa dês anu pa introduzi ki N bem fazi um reflesãu a volta di alupek outra vês pa introduzi alguns, alguns kurretivus. Mas na nuventa i oitu, mil novisentus i nuventa i oitu, kantu guvernu di mpd aprova alupek. Ki pa tudu jenti sabe me guvernu di mpd ki aprova alupek i xprimentalmenti, xprimentalmenti duranti sinku ânus, so dês ânus dipois ki bem fazedu avaliasãu pa nu, pa nu avansa.

Purke ki as vezis ten um sertã tendensia em tenta prokura algum protagonismu, em kenha trazi, kem difendɨ, ken aprova, quandu na verdadi, propi filinto Elisio ta fla, ki e atentu a propi língua kriola, ma ka e pusivel traze kriolu pa agenda pulitika?

Protagonismu, ken ki tenta traze protagonismu e pulitikus. Teknikus, purtantu ta faze si trabadju. Si prutagunismu e faze bom trabadju. Faze trabadju dretu, bem aprofundadu. Teknikus e kel la. Ago pulitikus bem faze kel la. Ago pulitikus dipos, pulitikus e trabalhu tekniku kes ta ba, kes ta ba aprova.

Teknikamenti trabadjus ten sidu feitu atempadamenti, si kalhar, pur isu ki ta tinha kritika ki ta fla ma alupek… revistu…

Alupek so ka afirma… ka sa ta ensinadu di forma sixtemátiku na ensinu. Kel o, enfim, sa ta ensinadu, pur izenplu na univesidadi. Kriolu sa enxinadu na universidadi, mas universidadi dja e um xtrutura superior di ensinu. Mas kel o ki introduzidu ensinu di kriolu na primaria, na sekundaria, mininus ta, ta asimila, ta interioriza i dipos di li uns anu jentis ta trosa di nos pamo inda ki nu sa ta fazeba kel dibati ki ka ten prinsipi ka ten fin.

Ten un livru ki N sabi ki pode bem ser um grandi mais valia pa língua materna kabuverdianu, autor e propri Manuel Veiga ki sta li nos frenti, inkluzivamenti pode rɨzolvɨ pɨkenus dɨtalhes ki kriolu ta ponta. Kuriozamente ten ken ki ta difende mês mês epuka di onda di gripi, un algem ki ka ta fala ke mudu, si e diriji pau N farmasia ki e kre vitamina C, mo ki e ta pidi-l?

El ta pidi vitamina C.

Modi ki el ta skreve-l ? El e ka ta fala!

El ta skrebel C.

C ta konsta na alupek?

Na alfabetu ki aprovadu em mil novisentus i nuventa i ɔitu, alfabetu ki aprovadu, ate ki e un lakuna. Na alfabetu ki aprovadu em mil novisentus i nuventa i ɔitu C ka ta konsta. Mas oji, oji na nha disionariu já C ta bem. I mesmu. Bom, mas ten ki bem ten um xtrutura o um instansia kualker ki ta rɨkonhesi funsau di C dentu di alfabetu. Kel li inda e prupɔsta di Manuel Veiga. Ma nos nu mesti seta alguns kazus muitus xpesifikus. E kazu di vitamina C, e kazu di siglas, mo ki N ta fla TACV, mo ki N ta CPLP?

E modi, já agora?

Pur isu ki C ten ki konsta di nos alfabetu. Mo ki N ta fla etisetra.O N ta inventa um otu manera di skrita o N ta po-l. etisetra. Internasionalmenti bu ta atxa-l na inglês, bu ta atxal franses, bu ta atxal na purtuges, bu ta atxal na spanhol, pamo ki nos nu ten faze un kuza nɔvu? E ta fika etisetra sima sta la. Mas sentimɨmetru? Sentimetru kuadradu mo ki nu ta bem skrebe-l. Nu meste C pa es kazu li, mas C e so pa es kazu li. Pa son [k] ta fika e kapa. Pa fika bem sklaresidu.

Pa termina, ki mais valia kel livru ta trazi pa kriolu, pa língua materna? Di Manuel Veiga ki devia ser aprizentadu oji…

Nau es disionariu, kantu jornalixta ntrevista-m, jornalixta di jornal a sɨmana, N fla-l ma libru ta ser lansadu na kuadru di vinti i un di fevereru i dipois sai komu… mi N ka pode tinha serteza ma ta saiba dia 21 di fevereru. Dipos ku tudu publemas di ileisau ku…

Mas el ten mai valia, di serteza!?

Nau, mais valia e ten sin. E ta ten mais valia sim. Primeru palavras xkritu na alupek bu ta odja-l formalmenti mo ki ta skrebedu. Mo ki el sta xkritu. Purtantu el ta formaliza xkrita di palavras. E serka di mas di kinzi mil palavras ki sta la dentu. Palavras i ixprisoins. Purtantu bu sa ta odja um universu bastanti grandi. Inda e ka, e ka global, mas e baxtanti grandi. Mans também e pa ken ki kre prende, pa ki bu sabe kriolu, e ka so kriolu kel ki ta papiadu li praia li. Ten também outrus realizasoins. I disionariu também leba-bu purtantu konprende. Ta omenta bu universu em termus di leksiku, di palavras. E ta bem djuda-u. pa stranjeru também ta bem djuda tambe prende mas midjor língua.

Kantu tenpu Manuel Veiga leba faze-l?



Pa disionariu leba, e leba sinku anu pa ser feitu, mas disionariu e desdi, N kumenssa prujetu na nuventa i sinku N termina na dois mil. I na dois mil kantu, na dizembru di dois mil kantu N entra na lista di paicv pa kanpanha ileitoral na santa katarina N ntrega projetu na institutu di investigasau i patrimoniu kultural.

Manuel veiga, sertamenti ki es livru ta bem ser um mais valia pa tudu studanti kabuverdianus, tudu kabuverdianus e não só na vaorizasau ainda mais di língua materna kabuverdianu. Obrigadu pa ter stadu li ku nos, e sertamenti tɨlevizau i komunikasau susial ta bem sta atentu a e mas um obra ki ta ingrandesi nos língua materna. Obrigada por ter estado neste jornal.

Sem comentários:

Enviar um comentário