28.10.09

RNCV: Kriolu ka ten gramatika, e ratxa du ba!?...

RNCV: En Nomi di Lei, Pur Armindo Brito - Juis di Fogu.

N faze es transkrisãu ortografiku di es testu skritu skrebedu (?) na krioulu (?) i lidu na kriolu na RNCV oji di manhan pa un Juis di Fogu. Ku es transkrisãu N kre prova leitoris ma te un Dotor (alfabetizadu na purtugues) ten difisensia na ta skrebe Lingua kriolu, ki sertamenti el ta papia-l ben, mas el ta skrebe-l mal. O será ki es Dotor ka prepara es testu antis di faze se leitura pa ovintis di RNCV? El atxa ma e disnesesariu? Enton, talves e stribadu na kel ditadu popular ki ta fra ma: - kriolu ka ten gramatika! Ki el skrebe(?) i el ler es testu li:

"A ja aprosimadamenti tres simanas atras nu tinha faladu un poku sobri konstituisãu i oji nu ta ben splora un poku di kes liberdadis fundamentais ki ten na konstituisãu_ _ I un di es e liberdadi di spresãu informasãu_ artigu korenta i seti di konstituisãu di nos pais na se numeru un es ta fla ma tudu algen _ tudu ser umanu ten liberdadi di podi sprimi_ o seja_ di podi fla i di divulga_ o seja_ di podi komunika otus tudu ses ideias ki e ta atxa_ tudu kel ki e ta pensa_tudu se konviksãu e podi faze-l ker pa palavra ker tanbe pa imaji_ ker pa kualker outru meiu_ ker dizer_ ma ka un kuantu a ki el mesmu el ta atxa el direitu di tra pa fora _ di fla kes otu kal ki e se opinion_kal ke se konviksãu_ kal ke se idiolojiasobri sertu asuntu_ _ kel direitu fundamental li ta garanti asin ki ningen ka ten u privilejiu skluzivu di el mesmu fazi se ideia ovidu_ mas ta pirmiti ki tudu algen inda ki individualmenti konsideradu podi tanbe isprimi ses ideia_ seja_ tudu omi ses opiniãu podi ser konsideradu_ tanbe es podi komunica otu ses propi opiniãu i es podi faze-l sen ser inkietadu pa ses konviksãu pa ses konviksãu pulitika o ses konviksãu filozofika o relijiozu ou otru_ _ ou seja_ kualker pisoa podi divulga kel ki el ta pensa indipendentimenti di konteudu di kel ki e ta pensa_  ningen ka fla-l ma izatamenti ma kel ki e ta fla ma sta eradu_ _ izatamenti komu pisoa kondena-l el purki el e tevi el ideia_ _ e un direitu ki nos konstituisãu ta da nos_ nu podi faze-l_ el ka podi ser sensuradu_ nu ka podi txuma algen pa fla_ nau_ mi N ka kre ouvi-u [ouviu?] _ N ka kre po fala_ N ka kre_ pur izenplu_ po publika ke li_ o po fala kel la purki e asuntu ki N ka gosta o algu du jeneru_ nau_ kada un di nos ten nos direitu di fla kel ki nu ta kre i nu ka podi ser inkietadu pur kauza di nos opinioes pisuais_ nu ka podi tambem txiga au istremu di fla_ bon_ mi N podi fla kel ki N kre_ enton _ ker dizer_ ma n podi _ pur izenplu_ txiga la fla kel pisoa Xis a xis_ _ purke_ purki na mesmu artigu korenta i seti di konstituisãu na numeru kuatu e ta fla_ _ e di falta di liberdadi di spresãu i informasau e dada pur nos_ ma pisoa ka podi ofendi onra di kel otu pisoa ku kel la_ nen tanbbe_ pur izenplu_ ka podi ofendi intimidadi di vida privada di otus pisoa _ _ imajinamus ki pa izenplu_ N txiga gosi li N fla bon_ mi e livri di spresa baziandu nisu N kumesa ta manda palvrões a tortus i a direitus a a_b_ i c_ _ lei ta fla kel la dja bu ka podi_ pamodi bo bu ten direitu di fala_ mas desdi ki ka ofendi ningen_ a limitis ki u ka podi pasa_ _ bu ka podi sa ta ofendi onra di kes otus_ bu ka podi_ pur izenplus_ sa ta leba pisoas a ser violentu_ ah_ fazi algun diskriminasãu o a fala algun kuza ki eee e ta provoka un danu seriu na otru pisoa_ _ enton_ ker dizer_ ma nos direitu di fala o di transmiti un ideia sta limitadu tanbe pa direitus di kes otru_ nu podi fala ma ate sertu pontu_ _ bon_ i kuze ki ta kontisi si un pisoa fala mal_ ou seja_ si apruveita se propi liberdadi e ja e fala kontra kontra otru e ofendendu se onra_ _ bon_ nes kazu e ka ten mas liberdadi di spresãu _ nes kazu e un krimi_ _ artigu korenta i seti numeru seis di konstituisau ta fla ma pisoa di falta dja e ta kori na risponsabilidadi iventualmenti sivil_ o seja_ e podi indeminiza-l ou dissiplinar na trabadju e podi podu un prusesu dissiplinar_ o mesmu krimi_ krimi nes kazu e podia komenteba_ pur izenplu_ di kalunia i es sta na senti i sasenta i sinku di kodigu penal_ ki o ki un pisoa fla kel otu _ nau_ bo e ladron o bu kumeti un krimi o bu mata_ ke li asin algu du jeneru o ate e podi ate kumeti un krimi di injuria_ ki [??] e ofendi onra di kel otu i kel pisoa ki xinti dretu kes palavras ki fladu kontra el _ es dos krimi e punidu o ku muota oku prizãu_ _ tanbem si un pisoa mori_ ma e mori a menus di trinta anu i si algen ben kumesa ta fla _ nau_ kel fla-m ki mori li el era ladron_ el era xis kel la tanbe e un krimi_ ta txumadu ofensa a mimoria di pisoa falesida_ pamodi i pisoa dja mori enton tambe bu ka podi sa ta ofendi se nomi injustamenti _ ker dizer_ ki propi lei ta garanti ma kes ki ta ultrapasa se liberdadi di spresãu ta ser sansionadu_ pa es prendi ma a un limiti ki es ka podi ultrapasa_ i si nos tudu o ki nu ta fla kuzas klaru_ mi N ta papia sen medu_ jeralmentikes pisoaski ta konsidera asi ta kaba pa ofendi otrus_ _ kel li dja lei ka ta pirmiti-s entãu nesesariamente a un sansâu sivil i ou penal pa kes pisoas pa ki izatamenti es ka podi uza ses liberdadi a mais_ _ purki undi ki ten issesu di liberdadi_ ka podi mas fala ma ten un liberdadi mas sin un abuzu di direitu _ _ tambem pisoas ka podi uza ses liberdadi di spresãu pa_ pur izenplu_ bai num meiu di kuminikasãu susial fla si_ _ kel pisoa li nhos devia panha el i da el ku po ou_ pur izenplu_ nhos divia kemaba kel instituisãu la_ _ Kel la ta fladu instigasãiu publika a pratika di krimi _ _ sta na artigu duzentus i oitenta i oito di kodigu penal_ ou seja_ pisoas ta bai na meiu di komunikasãu susial i publikamenti i ka fla sin_ _ nãu_ pur izenplu_ mi N kre pa nhos ba fazi un kuza ki e un krimi_ pur izenplu_ nhos ba agridi kel otu_ o nhos ba kebra kel la purki N atxa ma i ka ta funsiona o pur kualker otra razãu_ _ ou tambem di uma manera o ki kontisi alguma koiza mau_ pur izenplu_ un grupu di tagis agridi un pisoa_ i un pisoa txiga na radiu fla nau_ foi ben fetu_ kel pisoa el e mau e devia lebaba kel la_ _ kel grupu di tagis propi es meresi un rekonpensa_ kel li tambe e un krimi_ el ta txomadu apolojia publika du krimi_ ou seja_ elojia un krimi_ _ kes tipu di krimis li_ es izisti izatamenti ki kel ki pisoa ta fla_ o ki for ofensivu ou kauza danus a outrus seja pirmitidu_ enton logu_ asin o ki pisoas uza se liberdadi di spresãu mal el tanbe ta intercedi pa izatamenti inkrimina-l_ a aki di faktu rispostas direitu di kada un spresa_ mas kada un devi spresa sen ofensa otrus_ o sin pasa direitus di otrus_ purki si nãu dja ka izisti mas liberdadi_ i pisoa ta sufri un sansãu_ era kel li nton ki nu kre fala pur oji_ obrigadu i kontinuasan di un bon dia..."

Sem comentários:

Enviar um comentário