20.4.09

Signifikadu y sinonimus

Baskudja, v. 1. Spia (ngatxadu ou nãu). 2. Mexe sen otorizason. Bu pode baskudja dretu! 3. Raborbe. Nhos pode raborbe, nada ka sta la!

Kroku, adj. 1. kenha ki ka gosta di da nada. 2. kurundin o tanbe karundin. Kenha ki ta guarda un kusa kalker baxu di se odju te staga y el ka ta da kenha ki meste. 3. bara kroku= tortu, biradu pa txon.

Djagasi, v. 1. konpo. Txiga pra la bu dixa-m sinta. Djagasi!

Djazi, v. 1. Faze txiga. 2. Dividi. Si ka txiga du ta djazi. Bu meste djazi ku bu konpanheru!. 3. Popa. Djazi es kume pa el pode parti. Oji krizi e jeral, tudu kuza e pa bu djazi.

Djatu, n. 1. Gritu. El da un djatu y el puxa se txada koina gentis spadja.

Djanguri, v. 1. Bira miodu. Ropa nobu o ki bu labal el ta djanguri. 2. kria ruga. Nha ropa el koze-l tudu djanguridu. 3. Bedju. El gosi es ta bedju djanguridu.

Djangoto, v. 1. Baxa korpu na vertikal pa riba djuedju sen po kadera na txon. (do port. agachado). 2. Ngatxa. Djangoto li sin Ze ka ta odja-bu. 3. Sentensa: Djangotodu ka ta po na ragas. (= mi tanbe N ka pode. N ka ten pa... N ka pode pa ... N sta sima bo!)

Djuguta, v. 1. Luta sen serteza ma ta atxa. Ale nu li ta djuguta pa vida. 2. Djobe kuza ki sabe undi sta nen si sta. 3. Baskudja.

Ndjutu, v. 1. Poku. Bu N sa ta ndjutu? Bu sa ta atxa-l poku? 2. Uzadu nu kotidianu pa fla me ka e rialmenti poku. Kume ki bu ndjutu ki ta farta-bu! 2. Fraku. Mininu N ndjutudu. 3. Menosprezadu. Bo e xefi ma tudu funsionarius ta ndjutu-bu, un xefi disruspetadu.

Nkroka, v. 1. kurva. Dja el nkroka na txon. 2. Gatxa. N Odja-l nkroka tras di kaza N ben fra-bu pa tuma kudadu ku el pamade el ta furta.

Raborbe, v. (do port. revolver "mexer e remexer") 1. Mexe pa djobe. Es raborbe tera pa mei tiston. Nhos pode raborbe tudu kabu, dja-m fra nhos ma N ka tene nada ngatxadu.

Txipi, adj. 1. Algen riku ki ka ta gasta dinheru. Omi ki taberna e ka ta paga nada y txeu bes el ta bebe na ka kusta. 2. Prindanti.

Sem comentários:

Enviar um comentário