25.4.10

K: Maldadi Pura!

ORALIDADE:
Ora ki nu ta papia nu ka meste fra kunpanheru nos e di ki ilha. Na ta fala nu ta da kunpanheru konta ku nos prizensa nos e di undi i di undi ki du ben. Mas tanbe na ta papia nu ta mostra kunpanheru kal ki e nos prufisãu, i nos nivel kultural ta ben sen nu sinti-l. Nos rostu ta fra kantu anu kada di nos ten. Ora ki nu ta papia nu ka ta fra kunpanheru ma nu ka sta intende, nen nu ka ta ten koraji di pidi kunpanheru pa nu fala un mesmu dialetu i nen nu ka ta oza fala purtuges, dialgu ta kontinua. Nu ta fala kada un na se dialetu. Ago, si nos konbersu bira txeu nu ta kria nos propi “Lingua”. Un “Lingua” so pa nos dos.
Pa kuzas ki N kaba di skrebe, so ta prova ma na Kabuverdi nu ta PAPIA un Lingua, ki nu pode txuma-l di Lingua Kabuverdianu.

ESCRITA:
Skrebe e nu isensial poi ‘na papel’ kes kuzas ki nu ta fla e ki nu ta pensa fra pa ser lidu. Klaru sta, skrita ten ses karateristika propi i regras predifinidu. Ora ki nu skrebe nu kre ser lidu i konprendidu… entãu, isu so e pusivel si nu ruspeta un skrita mas o menus uniformi pa du skrebe tudu palavra i spresãu di Língua Natural.

Na data, pos-indipendensia, faltaba kabuverdianus apenas sosializasãu i demokratizasãu di ensinu-aprendizaji na Lingua nasional. Kuza ki tornadu inpusivel pamodi evasão de maior número de elite nacional caboverdiana. Kes ki fika, kontinua ku se skrita etimolojiku: pesoas di kultura, sobritudu puetas i muzikus i otus artista nasional ki ka tenba undi bai.

Ignora alkansi di kel paragrafu li di riba na 2006, 21 anu dipos di indipendensia, ki skrita ditu “etimolojiku” foi senpri un forma di luta ki nos antipasadu mas kultu trava kontra rijimi pa prezervasãu di identidadi kuletivu genuinamenti Nasional ; i ki skrita etimolojiku foi kultivadu duranti, pelu menus, duzentus anu!... ta da ki pensa. (...)

Pur isu, e difisil di intende ki, enbora es Grupo de Padronização do Alfabeto (ALUPEC) rekonhese na alfabetu etimolojoku “sua funcionalidade social e utilitária”, aponta komu kauza pa substitui-l, sem mas, “o óbice maior do alfabeto etimológico é a falta de sistematicidade e de economia (…) pa ALUPEC. Sabendu ma kes obstaklu apontadu era perfeitamenti superavel.

I inda e difisil di intende es 'troka', na midida ki Grupu di padronizasãu teneba konsiensia klaru ma es mudansa di un Instituisãu pa un konvensãu, o ALUPEC (, igualmenti “funcional do ponto de vista linguístico e pretende-se que o seja também do ponto de vista social.” (Citações da Proposta, p.158-159)) podeba enkontra rezistensia sosial, mas mesmu asin es avansa ku es pruposta ki oji sta en forma di dikretu-lei. Un fatu konsumadu.

Enfin, es dibati e pa kontinua, si na ta FALA nu ta intende, na sosializasãu di SKRITA, sigundu es nobu konvensãu, sta londji di transforma nun Instituisãu, sima staba ta pensada. Inda mas, si du leba en konta ki es Instituisãu ki kreda dexa di tem un rostu Institusional na Puder.

PS: Veja mais um parágrafo interessante e de múltiplas leituras: "Do ponto de vista sócio-linguístico, a partir do momento em que o alfabeto etimológico é por todos ou quase por todos aceite, a força da convenção é a sua legitimidade. Deste modo, se uma comunidade optar pelo padrão etimológico, ela está no seu direito. Só que ela deve estar também na posse das implicações e dos custos de um tal alfabeto" (citações da Proposta, p. 159).

1 comentário:

  1. Independentimenti di kuze ki algen fla, parse-m ma razon prinsipal di opson pa alfabetu fonetiku / fonolojiku e liberta jerasons futuru di sofrimentu pa-sisi dekorenti di erus ortografiku asosiadu ku uzu di alfabetu etimolojiku. Jerasons futuru, prinsipal destinatariu i verdaderu utilizador a tenpu interu di es alfabetu...

    Kuantu a eventuais kritika, insidindu spesifikamenti sobri un letra - es kritikas debeba fazedu na 1979 kantu aprezentadu pa sosiedadi es novu alfabetu.

    Si es kritikas ka aprezentadu o es fazedu i es ka tevi eku, nton, ku konsolidason di un prosesu di 30 anu, menus ipotezi di ten eku el sa ta ba ta ten...

    Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera

    ResponderEliminar