2.10.09

Parese insufisienti: Un letra un son... Un son un letra... !

Trabadju di un Omi so nunka ka da frutu. Mestedu djunta Konstitusionalistas ... ku Sientistas di Linguajen i povu kauverdianu interesadu o na (riprizentadu pa kumentadoris anonimus) pa debate nos Lingua Kauverdianu .

Si nu sabe ma ora ki skrebedu Lkv e pa Kauverdianus Le i intende... reskrebe tanbe, nu ta spera un minimu di regras sta na kaminhu!

Monti skritus di kriolu (ku AK) ta pode formata un skrita di Lingua kabuverdianu. Basta nu le kes skritus na kriolu (sitadu li di baxu) pa odja undi ki sta prabulema na "uniformizasãu" di skrita di Lingua nasional na Kabuverdi. Pa es trabadju ki sta ta mestedu mas algen ku formasãu akademiku na aria di linguajen.


1. Parabens Nhu Veiga, di es bes publikamenti. Bianda di artigu nho, e lúsidu, klaru sima agu di nasenti, linpu. E un artigu e k´ta sklarese tude ken tiver, na verdade, k´vontade de intende es stória de Alfabete Kabverdiane (ja ke ALUEPEC ja pasá stória). Sima algen dze-li, un aula sselente, pa ken kre sabe, pa ken kre intendê. N ta kriditá ma te David Leite gradsê. Agora, naverdade ten jente sen tine, e kre so lansá konfuzon. N ka sabe se es e kabeverdiane o se purtuges ainda ke koplekse de kolonizador e kre drubá nos independésa. Ja k´ nen un kabverdiale lúsde i nen na se bon juize podê ser kontra se prope identidade. N konxe jente e k´ta pensá un alfabete pa nos linga de un forma diferente, ma es ten un pustura respeitavel, ja ke sis atitude e étk, na raspeite pa opinion kotrar. Mi pesualmente N ka ta sinti luzófene, i nen N ka ta asumí purtuges kome meu! N ta kreditá ke na kabeverde no ten ke ten direite de pode skuí pusibilidade de manifesta na nos prope linga, i de pode ser nos meze, koza ke te oje stóde ta kontinuá ta negó-ne. Pa mi Purtuges e so mas un txave de fénda, sima franses, Mandiga, o kolker ote linga e k´ pode sirvi-m pa n atinji kolker objetive spesifke. Kriole non, kriol e nha identidade, el e nha alma , el e mi, nha prope psoa. N ka e kontra insine de purtuges na skóla, ma mi e kontra el okupa spase de kriole. Na es mumente no ten un sistema de aparthaid liguistike na kabverde, onde nos linga e marjinalizode, pruibide (di faktu) na nos skola, dskriminode na k.Sosial, pa guverne i pa parlamente. I es-li e inadmisivel, inaseitavel, kontra direite umane i liberdade de pove kabverdiane, un pove e ke un dia proklamá se independensa, istué direite de skuí se prope rume. I timente for asin MI E KÓNTRA, mas, ondê k´N puder N ta konbatel, te dia ke no konsegi nos independénsia de verdade. Agóra, kada un e livre de uza linga ke el kre, sima mi e livre de uza linga k´N kre. Konstituison de kabeverde e inkostituisional inkuante el ta marjinalizá linga natural de nos pove, i el ta po ote na se lugar. Proklamá independensia e fasil, konstruil ke mas difisil, e kel la ta pdi ter Ome motxe pa fazel... Koza e k´ta falta dente de nos parlamente. Viva Independensia i dignidade nasional de pove de Kabverde.
2. Apoiadu Dr. Manuel Veiga. Nho e un ruspetu y autoridadi na materia. Ti ki nho papia kes leigus ta kala pa-s obi sabedoria ta sai doxi di boka di kenha ki sabe, ten kunhesimentu sientifiku y tekniku di lingua. Parse-m ma es artigu di opinion ta sirbe di DDT pa mata kes moskitinhus y tudu kes pragas anonimus na net. Kala, kala, relatu na radiu. Dexa-m obi relatu. Fika ketu mos. relatu. Seleson di Kabu verdi sta djuga ku ekipa di leigus na ALUPEC: pasa K pa Marciano. Marciano dja finta un, finta dos, finta tres y pasa TX pa Mario Matos. Mario Matos korri, korri, faze David Leiti dodinha y pasa G pa Montrond. Montrond dumina G ku petu. Poi G na txon, finta 3 leigus di un sintada. Koloka bola na pe. Da uma kutan y poi guardaredis di ladu. Gooooooooooooooluuuuuuuuuuuuuu. Un Golaaaaaaaaasuuuuuuuuu di seleson di Kabuverdi. Goooooooooooooluuuuuuuuuuu di Montrond. Seleson di Kabu Verdi sa ta gamga Leigus di Kabu Verdi pa 5 - 0.
3. Ben ta txegá fôte de estróge i desgrasa na San Nikau i Sintanton, de Mindel sustóde ta boiá, nutísia de jente ke krede na boka, de jente dezusperóde pakê ses kaza ta in prige de ronbá i, pior ainda, dos dia despox txegá nutísia dakel manhe i dôs fidje interrode, pra senpre, debóxe dun kebrada na rotxa de Kuvuada, na San Niklau. Un tristeza funde, un revolta sen tine… Senpre no pagá un prese kóre pa boa az-ága… N ta lenbrá de nutísia de kebrada na Sintanton, ke jente ta morrê debóxe de pedra, terra i lama o anton rastóde, junte má kaza, almara, árvre, tude koza ke rbera dzuride ta rosegá i ta bá largá na mar
Má vida ê kára & kroa. Tude rbera tem dôx bordera i nunka ta fkóde nun lóde so. Otes nutísia ben ta txegá: barrajen de Poiloni ti ta intxi, barrajen de Rbera Prata intxi exburdia desde primera txuva, (N fká ta pensá na nha amige de Rbera de Duke i dakel sês barrajen ke, de serteza torná intxi, sima há uns one atrás. Se kalhar já ex ti ta ta novegá de jangada na el…), sisterna expaióde pa tude kex kónpe i lukalidade de Foge, Santiage, Sintanton, San Niklau, Brava i Mai, subretude, intxi, sisterna dakês liseu más resente sima kel de Rbera das Pata, intxi tanbê, midje ta talude na txeu zona i kês de zona alta kre kintura de Sol pês ka mofá, tude jente ta ke esperansa nun óne de kmida & fartura, un óne bon!
Kriolu e di kada un, mas Lingua Kabuverdianu e di tudu kauverdianu, pur isu, kada kauverdianu, sidadãu debe sinti enkorajadu i pa izerce se direitu i obrigasãu di "poi se kaskadjinhu" na midida di se pusibilidadi, pa el pode reklama erdansa, ora ki txiga ora... Nu ka pode da au luxu di tadja sidadãu kauverdianu... E Dimokrasia "ki dja nu ten dja" ki  faze abri es dibati, ... Nasãu e di nos tudu, fepu!

Sem comentários:

Enviar um comentário