9.10.09

Lisensiatura Ralampu en Linguistika ... na 20 dia!

Agora David Leite já não é leigo. Agora é também licenciado em Linguística e dos melhores! konfesa “el staba ta da pa dodu”. Bon, na nha manera di odja, era preferivel e kontinuaba ta da pa dodu ki ta fikaba-el midjor di ki arma en spertu i porta-vos di ignorantis na kestãu di língua i linguistika. Komu algen ki staba ta da pa dodu el ta kababa pa sklaresi tudu kenha ki teneba duvida sobri alkansi stratejiku di AK.
DL sta elabora se opiniãu ku bazi na se ignoransia Linguistiku propi i na ignoransia di kumentadoris dismultiplikadu, en varius nick-name na blogosfera . Tem razãu DL i otus elites Kabuverdianu ora ki es ta fra ma AK ka foi sosializadu di forma mas kuretu. Ka foi sosializadu en tenpu nen opiniãu i konjeturas di leigus ka foi dadu ninhun tratamentu, mas isu ka pode signifika ma AK ka ta da pa skrebe tudu variantis di kriolu. El ta da sin sinhor! Isu sta garantidu pa kenha ki ta intende di skrita di Lingua i kultura di tudu povu ki ka tinha tradisãu di skrebe se língua i ki gosi sa ta skrebe-l. Agora, skodje si ta ser “etimologiku” o “fonologiku” e un SKOLHA ku bazi na studus linguistiku. Purtantu li, nes SKOLHA so academikus ku trabadju sientifiku na domínio di Lingua i Linguistika e ki ta merese ser obidu. I es es foi obidu pa puder pulitiku. Klaru, dispos di obidu tumadu desizon. I foi tumadu: ofisializasãu di Ak pa tudu algen ruspeta o aprizenta se pruposta pa midjora-l o ate substitui-l.

Fla ma ka “Até porque não existe, nem poderia existir, consenso ou unanimidade entre os próprios linguistas, filólogos e outros estudiosos, já para não falar da sociedade literária e da sociedade em geral.” E mesmu di kenha ki sta bota berdi pa panha maduru… “da pa dodu!” Ignora ma kes intervinientis ki el aponta li ka ten interesis outru… Es ki e kontra ofisializasãu di LKv ten ses propi ajenda… Aseitavel en dimokrasia, meu!
Djobe inkonstitusionalidadi na intertisius di Kontituisãu di Republika di Kabu Verdi na un asuntu komu ofisializasãu di LKv e mas un stratejia pa adiamentu “sine die” di aprovasãu di skrita ofisial di LKv. Alias, e kontinua ta viola direitu di kriansas di Kabu Verdi: Es ten direitu di prende skrebe na skola publika di se tera Lingua ki es ta papia na ses kumunidadi.
Ignora o proibi un direitu di “Alupecólogos” di ta fla kes ki es kre e tanbe un violasãu di Konstituisãu. Es e livri pa es faze kumentarius ki ta das na gana. Asin komu kes “leigologos” ten es direitu garantidu na Konstituisãu. Ago, so pode ser “da pa dodu” junta-s ku Linguistas Nasionais i Strangeru ki ten tidu i ta kontinua ta ten un postura di seriedadi peranti ofisializasãu di Lingua Nasional.

Kontinua ta insinua “da pa dodu” seu intelektual!

DL e ka e dus ki e kontra AK, mas na ses artigu di opiniãu ta mostra klaramenti ma el e kontra. Artigus ta mostra so ladu mas pretu (mas gravi e ka rikonhesi se ignoransia linguistiku!). El ta puzisiona komu un intelektual uniku “leigo” na duminiu di pedagojia di Lingua, ku ideias pseudo-linguistiku i komu pulitiku difensor di kel ki e midjor pa tudu Kabuverdianu.

Ora ki DL ta skrebe ma AK ta poi en kauza a unidadi nasional, el ta skise ma Lingua falada ki nu ta uza a nivel Nasional ka ta poi es unidadi nasional em kauza, prova disu era nu obi Pulsar Informativu, RNCV  di tudu sesta-fera undi korespondentis di kada Konsedju ta fala na "Lingua di Tera". N ta prubeta pa informa ma na nobu programasãu es dja kaba ku Pulsar na Kriolu, ki ningen ka iziji pa ser na purtuges. A partir di gosi Lingua di es “Pulsar Informativu” di sesta-fera ta fika na livri arbitriu di korespondentis. Komu es korespondentis es e tudu spertu es fika logu ta da ses xou na ses Lingua Purtuges. I pa dilisia Portugesis ki sta na Kabu Verdi: - ki pretuges?!

DL ta ignora ma na Kabu Verdi di fatu ten dos Lingua ku funsãu ben o mal siparadu: LKv i Lingua Portuges. Primeru e pa papia (fala) na tudu banda i kel sigundu e so pa skrebe i pa fala na meius di komunikasãu sosial, respetivamenti Jornais i RTC. Naturalmenti, dos Língua, purtuges e tradisionalmenti “etimolojiku” i kriolu kredu e ku skrita “fonolojiku”.

Fingi ka sabe ma kuza ki kredu e pa nxina minis (di 5, 6, 7 anu i sigintis) di nos tera skrebe ku “regras” propi di língua ki es ta papia, ku regras di skrita standardizadu pa es pode ser lidu tanbe ku “regras”, na Lingua ki es ta papia en primeru lugar, istu e, antis di nxina mininus papia, le i skrebe na Lingua Portuges, sta nxina mininus skrebe na língua ki es ta papia. Enfin, skrebe sen tradusãu kuza ki es ta vive na ses komunidadi. E lansa konfuzãu deliberadu entri nos dos Lingua ki nu ta konsidera nos Patrimoniu.

Ignora ma kredu tanbe pa Purtuges ta pasa ta ser nxinadu komu ta nxinadu un Lingua sigundu, ku metodolojia propi ki e efikas. Si onti nu ta odjaba na komunikasãu susial di Kv ma kauverdianus ten difikuldadi na ta papia purtuges i oji nu ta konstata ma difikuldadi tanbe sta na skrebe i na leitura - Nu debe pergunta e Pamode?
Ben, es e un kistãu di fundu, ki ten rasposta, mas e pa da mas performance aos nossos alunos no bem falar e escrever Português. Fla-s ma fala purtuges e ka so sintaxe!

Oji en dia kenha ki ta fala ben i ta skrebe bon purtuges na Kabuverdi?

Ora ki DL ben ku es artigus pa faze publiku intendi ma ku introdusãu di LKv na sistema di ensinu ta signifika kore ku lingua purtuges e nu minimu ser poku seriu. Purtantu, DL e “anti-alupec” di fatu.

DL ignora ta diskonxe es verdadi li ki e ben atual: Lingua ofisial e un sigundu língua di karkel pais. E Lingua ki ta ser nxinadu i prendedu na skola. Lingua di komunikasãu Nasional ten di ser kuidadu “ku regras minimus” pa ki tudu falantis pode entende kuze ki sta fladu (na oralidadi komu na skrita).

DL ta buska varius forma di fla, formas di kes mas arkaiku di pronunsia, mas tudu inteligível i ki siensia di linguuagen ten dadu rasposta pa el poi en duvida i kestiona funsionalidadi di “alupegrafia” di LKv na ses varianti: Odja kel sitasãu :“... devemos interrogar-nos sobre a correlação entre os diferentes crioulos. “Arrlomp” e “grinhasin” em S. Vicente, “ralampu” e “gosi-li” em Santiago... Sabe o Sr. Ministro o que significa “bo n’konterdiés mim de fôvor”? Significa, no crioulo que é o seu, “ka bu kontraria-m, di zimola”. “Bo n’bés” significa “ka bu bâi”, “bô ndzês” “ka bu flâ”... Ora, como imagina o Sr. Ministro um professor de Santiago a dar aulas em S. Antão ou vice-versa? Note-se que já numa mesma ilha há variantes : em S. Antão, “mlhêr/muêr”, “oiá/uá”; “skuê/skulhê”; em S. Vicente “amdgêr/mdgêr”, “skuí/skulhê”, em Santiago “deuz/dioz”, “kauberdianu/kabuverdianu”... Pois e Sinhor DL, kumentariu sklaresimentu e ki kenha ki bai skola ta bai ta nxinadu “tudu Leksiku” ki sta en uzu na se kumunidadi di falantis. Si nho pega na Disionarius i na gramatikas publikadus nho ta atxa rasposta pa tudu inkietasãu i duvidas ki nho tene, nho i sigidoris ki e kontra ensinu di LKv na skola di Kabu Verdi i ki ta invoka motivus sima di Nho. E Skola ki ta ben nxina minis faze skolha di leksiku i di kuze ki e gramatikal o nau na LKv!
Na final di tudu prusesu di ensinu di Lingua Kabuverdianu i se padronizasãu manenti-manenti, na Lkv ta resta poku o ninhun livri arbitriu nen na skrita i nen na leitura di testu skrebedu na LKv, pamodi minis ta prende forma “kuretu” i apropriadu di papia, di skrebe i di le na LKv pa tudu Kauvedianu pode intende. E asin ki nu ta txiga nos objetivu: Sosializa kumunikasãu (faladu i skritu) en Lingua Kabuverdianu a nível Nasional sen ambiguidadi nen mal-intendidus.
PS:
Si nu repara na testus skritu ma kantu Lingua Purtuges ki kumesa ta ser skrebedu e ka era uniformi. Nen oji e ka e. Mas oji tudu Linguistas ta studa Storia di Lingua portuges pa konstata komu foi es pasaji di Latin pa portuges... te txiga Lingua Purtuges atual. Vamos fazer o nosso percurso.
Sima sta ki ka pode fika!

Sem comentários:

Enviar um comentário