15.2.11

AK (ex -Alupec) : Alfabetu Sientífiku... Skrita Sintífiku.

"Partis di Testus" di otoria di Dotor Montrond... pa oserba!

(Divulgason, sem maldadi, nen prekonseitu: Kenha ki kre Ler Mas ta klika na kada Link)

Kabuverdianu, Skrita Sientifika  1: (...) Pensâ refleksivamenti é midjó manera di pensâ, através di un diálugu ki un argen ta stabelesê ku se própi kabésa, óra ki el ta tentâ razolvê prublémas ki vida sa ta kria-l. Du debê adotâ un fórma krítiku di pensâ, má sen tentâ xuxâ nos kunpanheru. É ka distruindu otus ki un argen ta konstrui se imájen y reputason. Un pensador refleksivu ta distingidu fasi di un pensador baratu y sinplista ki ta pensâ só pa fradu ma el ta pensâ. Arguns até podê ta pensâ ma karkuti argen, koba algen, insultá jent, po argen baxu, dinigri imájen di pesoas, etc, é un fórma di pensâ. Kantador kanta y frâ: pensâ puzitivu. Mi N ta frâ: pensâ konstrutivamenti. Transformâ bus ideias en atitudis puzitivu na kumentárius ki bu ta fazê en ves di ngatxâ trás di un nómi falsu y bonbardiâ públiku ku un pensaméntu fantoxi, retrógradu, y supérflu.(...)"

Kabuverdianu,  Skrita Sientifiku  2: "(...) Y más, N ta apela a tudu leitor aténtu pa ka akredita na parvisis ki el ta lé, só pamodi un parvu kualker uza nómi falsu di algen pa skrebe-s, y es foi patétikamenti aprovadu y publikadu, pa nu odja si es ta kiria y bira grandi. Un insultu ta kastiga se kabésa y se própi autor, pa se própi ifeitu refleksivu di rakoxeti. Y ifeitus di un insultu ta dipende di reputason, imájen y kualidadis di kenha ki sa ta ser vizadu, y di kapasidadi di análizi informadu di kenha ki sa ta lé pa tra konkluzon. Y nu debe intende ma e ka pabia di patetisi di un patéta ki nu ta konklui patétikamenti y forma un opiniãu patéta sustentadu únikamenti pa un patetisi patétiku. (...)"

Kabuverdianu, Skrita Sientifiku 3: "(...) Prizénsa fimininu foi markanti na es ivéntu ki inklui partisipason di Diputada Di Nason Cristalina Pereira ki konta un anedóta, en jeitu di reason a un otu anedóta, «Bu pega-m na óbu y N pega-bu na mama», ki ativista di kumunidadi kabuverdiana na Boston José Quintino Mendes konta antis. Visi-Prizidenti di Organizason Di Mudjeris Kabuverdiana na Mérka, Alice Veiga, onra-nu tanbe ku se prizénsa na es ivéntu. Es ivéntu foi un autentiku integrason di umor, múzika, puezia y kulinária. Muméntu di puezia na KRIOLU foi pontu altu di es ivéntu undi ki puétas Anibal Silva, Manuel Da Luz Gonçalves, Alberto Alves, más konxedu pa Neves, ki tanbe e Diputadu Di Nason, João di Fajanzinha, y mi, Agnelo A. Montrond, diklama puemas ki foi bastanti aplaudidu pa partisipantis. Distintu partisipantis, Domingos Lopes (tanbe konxedu pa Sr. Domingos Raio X), un líder kumunitáriu y ex-Prizidenti di Asosiasaun Kabuverdiana Di Brockton y un inkansável sirbidor di nos kumunidadi, puéta y skritor José Lopes (Zukinha), profesor y ativista kumunitáriu Ulisses Gonçalves, y Juvenal, amigu di Neves, digna marka ses prizénsa na es ivéntu.(...)"

Kabuverdianu, Skrita Sientifiku 4: "(...)Rikéza y valor di Lingua Kabuverdianu balê más ki adiaméntu pulítiku stratéjiku y insustentadu di se ofisializason! Ofisializadu ó nau, Lingua Kabuverdianu balê más ki oru ó diamanti ki el e pa nos identidadi kultural. Kriolu kabuverdianu e inekivokamenti riku, rikísimu própi. Kriolu e rikéza di nos pobréza ki guvérnu di José Maria Neves sa ta transforma manenti na rikéza. E ku es ton ki N ta aproveitâ pa N konpartilhâ ku amigus leitoris es lista di 106 expresaun diferenti y ekivalenti a da-l ku pó pa ilustrâ rikéza leksikal y semántiku di Kriolu. Es lista sta londji di sta konplétu y N ta kunvidâ leitoris pa kontribui ku otus ki ka sta na es lista pa du kriâ un lista más grandi y dipos du ta ben prokurâ splikâ oríjen di kes expresauns. Dizafiu dja sta lansadu y du ta kontâ ku kontribuisaun di nhos tudu. Kel ó ki nhos ta skrebê, nhos skrebê na Kriolu y ku Alfabétu Ofísial, AK (ex-ALUPEC) si nhos dja prendê skrebê ku es alfabétu. Sinaun nhos podê skrebê di manera ki nhos sabê

Kabuverdianu, Skrita Sientífiku 5: "(...) N podeba skrebe es krónika na purtuges, má pa un kiston di fidelidadi linguistiku N ta skrebe-l na Kriolu, Nos Lingua, ki Nos Priméru Ministru, Dr. José Maria Pereira Neves, ki sta ku nos a konviti di kumunidadi pa selebrason di 35 anu di nos independensia, sabiamenti skodje pa kumunika ku kabuverdianus, y se intervenson foi traduzidu na Ingles pa merkanus y kabuverdianus-merkanus di várius jerason pode ntende.
Es e un dimonstrason konvinsenti ma linguas di kumunikason ifetivu na Mérka e Lingua Kabuverdianu ó Ingles, enbóra purtuges e nos lingua ofisial. N podeba dizenvolve es ideia más, má N ka ta bai pa kel kaminhu la na es krónika di oji ki e didikadu a es konferênsia - Youth In Dangerous Times – The Cape Verdean Challenge ou seja Nos Juventudi y Dizafius di Violênsia.
E louvável es inisiativa di Prof. Dr. Donaldo Macedo y se grupu ki organiza, planifika y dinamiza es ivéntu, y N ta spéra ma es dinámika ben pa fika y ma el ta kontinua na futuru. Es ivéntu e un spasu abértu a tudu algen, pa partisipa na un reflekson y dibati institusionalizadu entri jóvens universitárius y otus. (...)"

Kabuverdianu, Skrita Sientífiku 6: (...) Oji e dia ideal pa riflekson sobri nos situason linguístiku. Dia vinti y un di fevreru e dia internasional di lingua nativu, ki foi observadu pa priméru bes, na dizaséti di nuvénbru di mil nuviséntus y nuvénta y nóvi. Na kel mesmu anu, es dia foi stablesidu y proklamadu komu tal, na konfêrensia jeral di UNESCO – Organizason Idukativa, Sientifiku y Kultural di Nasons Unidas, pa promovi diversidadi y pluralidadi linguístiku y kultural. A partir di fevereru di anu dos mil, pa asinala es data, tudu anu UNESCO y stadus menbru ta realiza un konferênsia sobri diversidadi linguístiku na mundu. Y Kabu Verdi, nomeadamenti Ministériu di Kultura, tanbe ten stadu ta realiza alguns atividadis alisivu a es data ki e di kapital inpurtânsia pa nos ki sta na prusésu di unifika skrita y ofisializa nos lingua nativu ki e Lingua Kabuverdianu, ó Kriolu «tout court». Inda nu ka txiga la, má dja nu sta lonji ta bai. Kabuverdianamenti, N ta kontribui ku es nha sinplis y mudéstu riflekson:
N ta kumesa pa agradesi públikamenti tudu kenha ki vóta na mi komu kabuverdianu ki ta difende, promove y inxina Lingua Kabuverdianu, na meiu di kes otus kandidatus di pézu na spétru kultural y susial kabuverdianu. N ta apruveita pa sauda-s kabuverdianamenti y manda-s un abrasu di morabéza di tamanhu di mundu pa es y pa tudu kabuverdianus ki orgulhozamenti ta faze parti di nos Nason Kosmopolita Global, y fla-s ma nu sta djuntu, enbóra infilismenti divididu en ves di unidu na diférensa. Má Ka Ten Tadju Ki Ta Tadja-nu Pa Nu Ofisializa Nos Lingua. (...)"

Kabuverdianu, Skrita Sientifiku 7: "(...) Ofisializâ Kriolu signifikâ rekonhesê y valorizâ nos lingua nativu y da kabuverdianus más liberdadi pa skodjê kualker varianti di Kriolu ou purtuges pa kumunikâ na kualker lugar y na kualker situasaun.Ofisializâ Kriolu e kabâ ku kulonialismu linguistiku na Kabuverdi ki duranti sinku sékulu obrigâ tudu kabuverdianus a papiâ, lér, obi y skrebê na purtuges y proibi Kriolu na skóla, na tribunal, na repartisaun públika, etc. Ofisializâ Kriolu e putensiâ kabuverdianus ki ta vivê na diáspora undi autoridadis ta fikâ ta da más ruspetu pa Kriolu komu lingua ofisial. Kuzé ki sa ta fartâ e vontadi pulitika na parlaméntu pa kriâ kondisaun pa Kriolu pode dizenvolvê y afirmâ na spétru linguistiku dual na Kabuverdi y na diáspura undi ki ten kabuverdianus. Stadu debê promovê uzu di Kriolu na ensinu desdi jardin infantil te prugramas di dotoraméntu na Universidadi di Kabuverdi ki debê ekuasionâ pusibilidadi di kria un laboratóriu di linguistika aplikada ku distaki pa lingua kabuverdianu pa studa y investiga Kriolu.

Rikéza y valor di Lingua Kabuverdianu e más ki présu di adiaméntu pulítiku di se ofisializason! Enbóra Lingua Kabuverdianu inda ka ofisializadu, el balê más ki oru ó diamante pa nos identidadi kultural. Nos Kriolu e inekivokamenti riku, rikísimu própi. Kriolu e rikéza di nos pobréza y di tudu mal ki nos gentis pasâ.(...)"
Kabuverdianu, Skrita Sientifiku 8: "Ántis di más, N ta apruveita pa fla karu konpatrita Sr. Morgadinho, ma N ta admira-l txeu komu artista kabuverdianu, y N ta adora kel se múzika « Kriol e bitxe … Kriol e mau, mau sen maldadi … Kroiol e tort … El e margoze … Kuandu el ta sabe, El e buzod …Ma si el ta trist, El e un koitod … Si bo da-l un déd, El ta tmal kalod, Si bo da-l un brase, El ta tma-l … »
N podia dismantela manera idiosinkrátiku ki Nho ta skrebe na Kriolu, má N ka ta bai pa kel kaminhu la oji. Má oji gó, Nho spanta-m ku konteudu di kel puéma di Nho. Nho dizata ta skrebe na LIBERAL, pa faze kel spetákulu la, di grasa, pa dizinforma leitoris irresponsávelmenti ma C & K sta na gérra. Kel-la e ka otu kuza sinon un brinkadera di mau gostu, un baléla dizafinadu, kantadu na si menor, ku un koru fóra ton, undi algen ta apruveita pa poi bóka na tronbóna y ta sópra ku tudu forsa pa inputa nos kriolu di influênsia aitianu. Es e un autentiku farsa inventadu pa satisfaze nhos freges. Sr. Morgadinho, di zimóla, un bokadinhu más di seriedadi. Ka Nhu bira es kuza en C kontra K, nen en MPD kontra PAICV.
Létra K ben di Grégu (kappa). Kantu ki Latin asimila alguns palavras di Grégu, es konverte K en C, enbóra es tenba K. Na prinsípiu Romanus ta uzaba létra C pa ta riprizenta son /k/ y son /g/. Anton foi na kel ténpu ki kontise gérra entri K y G. Es gérra e ka di oxi, nau. Pa faze pás entri létras, dadu K son ki e di /k/, dadu S son ki e di /s/, dadu G son ki e di /g/, J son di /j/ y ta uzadu C pa ta skrebe palavras stranjeru, nómi di pesoas, unidadis na sistema internasional, variável na matimátika, etc.
Nho ta diskulpa-m, má ku tudu respetu ki N ten pa opinion di-Nho, N ten ki fla-nho ma N ka ta konkorda. Sr. Morgadinho, ka sta ninhun gérra entri C ku K. Létras ka ta briga y nen es ka debe instiga gérra. Y nen difensoris di kada un di kes dos létras la ka sa ta briga. Pur favor, Nho tra es ideia di kabésa. Ka Nho ben bota berdi pa kodje maduru. Ka Nho ben tenta dizestabiliza nos Kultura ku arrióla. Parse-m ma e Nho y grupu di-Nho ki kre insentiva gérra pa si-si ku es postura, sen ninhun razon. Ka nho tenta kontajia otus ku es patolojia di gérra. Kel e konspirason y trabadju di leigu kaprixozu ki ta umilha y ta rejeita létra K injustamenti y sen fundaméntu sientifiku.(...)"

Sem comentários:

Enviar um comentário