30.12.08

O erro da falta de política para a Língua ..."

A prupostu di Bianda: "O erro da falta de política para a Língua não é só de JMN. É de toda a nação"


Nos tanbe nu ta xinti ki "sentimos em CV e sistematizamos em PT; algo fica pelo caminho, de certeza". Esse algo pode ser designado de espírito? Es spritu ten di ser rakuperadu pa ben di nos identidadi

Nu ta atxa tanbe ma eru di falta di un pulitika di língua ma e di tudu nos. Pur issu nu ta fla ma nos na Kauverdi nu ta gera nun kultura kriolu y li nu ta kontinua ta vivi dentu kriolu. Logu nos pensamentu fla, repentinu, "sarbaxi" (i)refletidu e montadu na kriolu. Registu skritu di nos pensamentu ten di ser fetu na partuges, ki ta kumesa ku txeu eru (sobretudo relativamente a regras prescritivas) desdi jardin ki ta bai ta mingua y ta fosiliza na Universidadi.

Tudu kenha ki sta vive o midjor mora na Kauverdi ta Papia kriolu. Prova disu e obi, pur izenplu, Xines na Fogu modi kes ta papia, ku sotaki di Fogu y di Praia e Santiagu ta fala badiu. Purtantu, kiston di trabadja oral podi signifika nxina kauverdinadu nativu papia kriolu?! sertamenti ki na. Pode sin nxina nos kriansa modi kes debe trata ses superior, ses pai ku ses mai, padri, prizidenti di republika... enfin ruspetu kes debe ten ku interlokutores di un dialgu. Papia, Papia es ta prende na ses kumunidadi.

Nes mumentu, difende ki klasi pulitika - governu, diplomatas... debe "asumi kauverdianu", pa papia-l" na ses enkontrus di trabadju e un tantu o kuantu dificil pamodi es ta teni ses "notas" y tudu kes otus papelada skrebedu na purtuges, pa otu ladu, na reuniau pode sta argun asesor ki ka sabe papia kriolu. Y mas, kriolu di ilhas ten nuansis morfologiku, sintatiku, semantiku y pragmátiku ki pode leba a algun konfuson nun reuniau des nivel, inda e ka konselhavel di nha pontu di vista. Todavia na parlamentu, nalguns mumentu di trabadju kriolu debe toma konta di diskursu tantu mas ki diputadus txeu bes es ta fala pa ses sirkulu eleitoral.

Papia, si realmenti nu kre dexa di rekizita nos língua maternu pa nu papia so na mumentu ki “nu kre pa tudu kauverdianas e kauverdianus pode ntende-nu” o suma un forma di “omenagem”… ainda ke so isu me ki nu kre, antis di mas nu ten ki kre pratilha kriolu a nível nasional nu ten ki da-l mas spasu na kumunikason sosial nasional. Nu sabe ma tilivison ku Radius ten prugramas na kriolu. Es e bon oki ses distinatariu privilegiadu e nasional, ma falta poi na tilivison y radiu nasional prugrama fetu ku gentis di interior, di otus konsedjus di Kauverdi, un manera di sosializa tudu dialetu, isto a nível di fala. Pamodi so sin ki nu ta konprendi kenha ki sta papia e asimila konteudu y alma des diskursu di omenagi.

Ku isu nu ka kre fla ma nu ka kre es “dos” lingua na Komunikason sosial.

Skrita y sosializason di kes monti manera di skrebe nun uniku ke mas vantajozu pa unifikason. Pa isu e mestidu ten Jornal y revista na kriolu. Ten!? Tudu inisiativa more pamodi falta di apoiu finanseru. N ta kredita ma ku publikason di jornal y revista ku un presu sinboliku (suma Lobu ku Xibinhu ki sta editadu dos titulu pa farol) nu ta Kumesa ta da mas publisidadi y mas valor pa skrebe kriolu. Nu mesti apoiu pa divulgason y valorizason di skrita di kriolu.

Finalmenti, kenha ki dja sta sta skolarizadu na partuges se ta sinti midjor ta skrebi nel dipos di un inormi trabadju y isforsu intelektual, se k adi aria di ensinu e ka debe ser “obrigadu” a skrebe grandis disertason nun língua ke ka prende skrebe. Ago, pa kes nobu jerason, pa manha nu ka lamenta nu ten ki kumesa oji ta asumi ensinu di nos língua maternu na Jardin y na primaria- tudu kriansa debe prende skrebe ses kriolu, kes ta papia na kaza, kanta nos morna, brinka... y nun sugundu mumentu es podi prendi fala ku skrebe partugues y mas dos o mas lingua strangeru. N ta pensa me sin ki nu ta kumesa ta konstrui um lingua Kauverdianu ki ta sirbi Kauverdi, di Santanton te Djabraba. Kazu kontrariu, nu ta kontinua, ate ver, ta papia kriolu y skrebi purtuges.

Sem comentários:

Enviar um comentário