29.7.09

Stadu di Nason fitxadu na Kauverdianu.

E PAMODE...ki diskursu di enseramentu di dibati di Stadu di Nason foi fetu tudu el na Lingua Kauverdianu tantu pa MPD komu pa PAICV (di UCID N ka obi).

Povu dja odja i dja obi ma na nes kiston di Lingua Kauverdianu, lingua da mãi ta sirbi tudu Pulitikus. Tantu pa fra komu pa fla... (i pa dize?)

I ago! ?
- Linguistas Kauverdianu - sobretudu "alupekadoris"... ten (tene) trabadju pa faze. I sen manha
.

Txuba dja Txobe na Praia...


Nen maas!

24.7.09

kadela,bitch,gossa,perra,cagna...

-Kumo bu Sta?
-Tudu na Verbu Mama... N ta mama, bu ta mama si N mama, el ka ta mama, nu ta mama lebi, nhos ka ta mama, KI Fari es go... es ka ta MAMA, si kre e kapri ku...

22.7.09

Questions?

Pergunta primeru: Kuze ki ten sidu fetu pos-VB en termus di Politika Edukativa?!


De facto é mister que se reflicta sobre este fenómeno de perda de qualidade galopante que se instalou de forma arrasadora no sistema público do ensino cabo-verdiano. O que terá acontecido? Como foi que deixámos a situação sair fora de controlo? Que “forças contrárias” provocaram a derrocada do ensino público nacional? O que terá acontecido, às nossas escolas? Aos professores? À forma como ensinam? O que ensinam, ou não ensinam?
Que os alunos estão cada vez menos preparados, é um facto. Seriamente deficientes em quase todas as disciplinas, com real destaque para a da Língua portuguesa que nem formas verbais conhecem e muito menos conjugá-las? Simplesmente calamitoso e lamentável!
(...)

Resposta: ???

-Pargunta Ministeriu/Ministru/S di Adukason.

19.7.09

LINGUISTAS I LINGUA…

Linguistas sta di akordu ma karkel LÍNGUA NATURAL ki ta papiadu na un kumunidadi di falantis ta varia na tempu i na ispasu. Es sabe ma un lingua ta varia so pamodi e ta papiadu, indipendentimenti di kenha ki ta papia-l komu lingua materna o nau. I inda, es ta observa es variason (ki pode rezulta en mudansa) komu objetu di studu sientifiku i sistematiku.

Linguistas sabe ma karkel LINGUA NATURAL ta kria obrigatoriamenti variedadis i variantis dialetal, motivadu pa fatoris diversus. Tanbe, ki es variantis pode ser fonetiku, fonolojiku, morfolojiku, sintatiku, semantiku, lexikal… dentu di un sistema linguistiku. I mas, ki un língua ki ta papiadu nun determinadu spasu (…, Stadu, Pais o Nason) i nun determinadu periudu di tenpu, normalmenti longu, ta ganha variasons na se Gramátika ki ta pirmiti linguistas karateriza es variasons komu un variedadi “dialetal”, “sosioletal” o “idioletal” di Lingua, o un Lingua diferenti, nada mas di ki isu.

Linguistas ten kunhesimentu konprovadu na studus di varius realidadis linguistiku-sosiais, ma e un dialetu, di entri kes varius dialetu ki ki ta papiadu dentu di un Stadu/Nason ki ta ser adotadu pa Puder Pulitiku komu PADRÃU por razons “sosial, komunikasional i pulitiku (menus linguistiku o otu). I , ora ki un Stadu adota na se Konstituison “ES DIALETU” komu NORMA PADRÃU e es ki ta ser enxinadu na skola (komu lingua primera, língua sigunda o lingua Stranjeru). Skolas, sobretudu kes publika, ten di kunpri ses objetivu: un di kes mas inpurtanti ki e nxina (ensinu splisitu… le i skrebe realidadi kultural involventi di kada un i di tudu nos inkuantu Nason) es dialetu ki foi promovidu pa ser língua OFISIAL i NASIONAL na tudu vertenti se di Gramatika. Gramatika e entendedu li komu: “ estudo objectivo e sistemático dos elementos (fonemas, morfemas, palavras, frases etc.) e dos processos (de formação, construção, flexão e expressão) que constituem e caracterizam o sistema de uma língua.”

Ku SKODJA I OFISIALIZASÃU DI ES DIALETU "X", logu, kes otus dialetu/varianti nasionais ta pasa ta ser odjadu, kredu o ka kredu, komu DESVIUS di Norma-Padrãu. E di fatu Desvius, mas igualmenti inpurtanti na (re)konstruson i (re) konfigurason konstanti di kel “DIALETU OFISIALIZADU” .
Repara, “nes sintidu desvius” ka signifika, di pontu di vista linguistiku, sertu i eradu… sinplismenti otu forma regional di papia un mesmu língua, ki ka foi promovidu.

Na kazu di Lingua Kauverdianu “dialetu a ser ofisializadu”, sen kre papia sobri storia di Lingua di Kauverdi, oji nu ten komu sertu, pamodi dja ten arguns studus, dos grandis variedadis di Kriolu na Kauverdi, dezignadamenti kriolu di sotaventu i kriolu di barlaventu. Sobri variantis/falaris ka ten studus sistematiku.

Ten sirkuladu opinions, mas o menus sosializadu, ma ofisializason di kauverdianu ta inplika obrigatoriedadi di pasa ta fala “badiu”… ideia/opinion falsu, so a partida...

Stadu ka pode (debe) ten intenson di proibi algen di papia se propi dialetu na se kumunidadi... Mesmu ki el kre, e un trabadju inpusivel di faze.

Ago, kuza ki e sertu sin, e ki Lingua Kauverdianu, es dialetu promovidu a Lingua Ofisial, na se perkursu natural, a longu prazu ta torna util i tudu kauverdianu ta ben papia-l djuntu ku se idioletu. Falantis Kv ta pasa ta papia un lingua informal (na se sirkulu di amigus i kulegas) i un otu formal /ofisial na instituisons publikas nasionais… es lingua formal será un realidadi, mas rezultadu konkretu e senpri inprevisivel.

Di mas a mas, Lingua ofisial e konsideradu un sugundu lingua ki tudu mininus ki ta bai pa Skola ta prende, ku poku distinsons di se lingua maternu i primeru.
Sta klaru ki kenha ki ta papia es dialetu “promovidu” komu língua OFISIAL di Stadu, el ta fala i el ta skrebe ku kureson preskritiva, ki el ta prende na Skola.

Un vantaji, karkel kauverdianu alfabetizadu ta pasa ta komunika di forma inekivoka na se Lingua maternu ku otus kauverdianus, di SantAnton te Djabraba, pamodi el ta fala/skrebe na un Un Lingua Nasional ki ta enxinadu na tudu Skola di Kauverdi... Un Lingua Ofisial di tudu nos!

Nota: kureson e senpri relativu a… NORMA PADRÃU.

15.7.09

Mi Nha Lingua e INGUA?

OBi na RNCV Programa Le i Skrebe na lingua kaboverdianu

"A Língua não é apenas um meio de comunicação, é também um instrumento de conhecimento e de pensamento. A Língua fala em nós tanto quanto nós a falamos, constitui o elemento fundamental da nossa identidade enquanto povo (e, sobretudo, enquanto "pátria", pluralidade de valores identitários que herdámos dos nossos país e que os nossos filhos herdarão de nós). (...)" http://jn.sapo.pt/Opiniao/default.aspx?opiniao=Manuel%20Ant%F3nio%20Pina
- Nau, kada povu ku se lingua... se distinu.

14.7.09

Na RNCV Mikroprugrama di MC ka ten orariu sertu.

Oxi era pa nu falaba di?


Um mikroprugrama sen objetivu o ku objetivu pulitiku di faze publisidadi di MK.?
Es e Publisidadi ku bis:
_ _ Prugrama le i skrebe lingua kabuverdianu_ _ un prugrama di ministeriu di kultura ki ta sai na radiu tudu sugunda _ kuarta i sesta fera pa seti i sinkuenta i sinku di palmanhan_ duas i kuarenta di tardi i oitu i vinti di noti _ pa mostra-nu modi ki ta ledu i ta skrebedu na língua kabuverdianu_ _ prugrama le i skrebe língua kabuverdianu_ _
Kel li e konteudu:

oxi nu sta ben konxi letra jota_ e ta reprezenta tudu son [З] _ sima na palavras [З an'ɛlɐ]_ [Зi’rafɐ] _ [vi'a Зi] [vi'a Зẽ]_ [ga'ra Зi] _ [З ɐr’dĩ] _ _ _


So pa ninhun ingratu ka fra ma MC ka ten ideia nen prujetu en kursu.

10.7.09

Mikroprugrama di MC ku bue di ruidu!

Afinal, "Le i skrebi" di minisisteriu di kurtura é un MIKROPRUGRAMA tres bes pa simana ripitidu na ora di poku audiensia.

Orariu:
07H55 - Ora ki maioria di algen dja txiga trabadju;
14H40 - Ora di N ka sta fra;
20H20 - Ora di telejornal di TCV.


Dipos di repetison di prugrama de 7H55, apresentadora (jornalistra), komu N ka sabe termu izatu, skodje un: fla(?)kumenta (?)informa (?)skraresi?

_ _ pois ah_ es e microprugrama di alupek paa nu prende falaa skrevee na kriolu_ nu ta kontinua li na radiu_ _

Dos ruidu:

1. Dja e ka (mikro)prugrama di ministeiru di kurtura e sin microprugrama di alupec?
2. Dja e ka pa mostra-nu modi ki ta ledu i skrebedu na lingua kabuverdianu e sin paa nu prende falaa_ skrevee na kriolu_ _

Jornalista, pake tantu konfuson nun MIKROPRUGRAminha?!

III Kartidjinha, Kartidja i kartidjona ... Ministeriu di Kurtura

RCV: agora no taaa_ba pa mas un numeru di mikroprugrama _ ah le i skreve na lingua ah kaverdiane_ e un aula di divulgasãu di alupek_

_ _ Prugrama le i skrebe lingua kabuverdianu_ _ un prugrama di ministeriu di kultura ki ta sai na radiu tudu sugunda _ kuarta i sesta fera pa seti i sinkuenta i sinku di palmanhan_ duas i kuarenta di tardi i oitu i vinti di noti _ pa mostra-nu modi ki ta ledu i ta skrebedu na língua kabuverdianu_ _ prugrama le i skrebe língua kabuverdianu_ _

oxi nu sta ben konxi letra jota_ e ta reprezenta tudu son [З] _ sima na palavras [З an'ɛlɐ]_ [Зi’rafɐ] _ [vi'a Зi] [vi'a Зẽ]_ [ga'ra Зi] _ [З ɐr’dĩ] _ _ _

prugrama le i skrebe lingua kabuverdianu _ _ un prugrama di ministeriu di kultura ki ta sai na radiu tudu segunda o kuarta i sesta fera pa seti i sinkuenta i sinku di palmanhan_ duas i kuarenta di tardi i oitu i vinti di noti pa mostra-nu modi ki ta ledu i ta skrebedu na lingua kabuverdianu_ _ _ prugrama le i skrebe língua kabuverdianu_ _

Nu podi diduzi ma es aula di ministériu di Kultura e pa kenha ki dja konxe letra – un kontradison, ora ki aprezentadora fla : oxi nu sta ben konxi letra jota _ .
- Ka tem otu forma di fla?
- Dja go, es prugrama di MC e dirijidu a kenha?

9.7.09

Skrebe na Kriolu e kes li. Ago, skrebe na Kauverdianu e kal e?

Karu leitor bo sta konvidadu pa bo le kes padas di testu ki sta nes post li. Es sta skrebedu li na Kriolu… tudu es e intilijivel? Sin? Nãu?... seja kual for bo resposta. Ago, Pensa ku bo Kabesa na Lingua Kauverdianu i na Kauverdianus ki ten direitu di odja se propi identidadi valorizadu.
-PENSA DRETU!
Atensãu: kada un des testu tem di ser ledu, si bo sta faze-l en vos alta, na se varianti. N ka skrebe fontis di forma detalhadu(nomi di ses autoris, undi sta publikadu, data, ets;) pamodi e ka mestedu pa es kazu li.
1. (…) Na verdadi, odiernamenti, linguistas ten stadu ta defende mudansa di agrupamentu di kriolus di mundu. Ti resentimenti, kriolus ta staba djuntadu ku familia di lingua di kolonizador di undi es resebe ses fundus leksikal. Asin, nu ten kriolus ku prevalensia di palavras di orijen purtuges agrupadu djuntu ku linguas latinu, kriolus ku prevalensia di palavras di orijen ingles djuntu ku linguas anglo-saksoniku, etc. Entritantu, atualmenti, alguns linguista sa ta defende ma kriolus di mundu ta konstitui un familia linguistiku autonomu. (…)


2. Criolo di origem e quel di Eugenio Tavares, Pedro Cardoso, Baltazar Lopes, Fruzoni, Manuel de Novas, Ano Nobo, Catchas, Zeze de Nha Reinalda, Mario Lucio...mas e mas. Criolo dipos qui maiores homis di lingua caboverdiana concebe " dj" e " tch" e ques otu inbredjimbredji du/nu fica claro manera du/nu ta screbe criolu. Invencao de K, tx, e cuzas di ciume que nova geracao inventa pa es pode tem nome na Cabo-Verde. Mas, ca ta nganado ninguem li rapazis. Nhos bai screbi ALUPEK na scola di nhos propi fidjos. Criancas de Cabo-Verde ta screbi criolo tranquilo cu Alfabeto Lusofono.Nhos bai ler mensagem di Presidente da Republica por favor, pa nhos ntendi cuze quel fra nhos

3. (…) Kriole e nos identidade maior, mas grande k´mórna, mas grade k´katxupa... El razistí 500 óne de kolonizason purtuges, + 34 óne de agrason de sis katxor, kondenóde na dspreze i na dskriminason...Kamin e pa frente, nha irmon kabevrdiane i Afrikane, sima mi, sima pove de kabverde, mesme kes e k´ka ten kapsidade intlektual i/o mural pa respeita sis prope pesoa, i e k´ta fka ta gatxá na pólpa de otes ome k´es ta kreditá ser mas di ki es, i e k´ta tratas asin: Este preto (de M...) é quase branco, é um gajo fixe (submisso), é dos nossos.
Kabral, Grande Kabral (si Deus ka ten midida kabral inda e maiór) tava dze senpre ke rialidade ta izisti fóra de nos kabésa, independentemente de kel k´no ta otxá o k´no ta gostaba k´fose...
Ubrigada mas un ves kome sidadon Kabeverdiane i afrikane, pa kontribute ke bo ten stóde ta da pa lavantá i dignifiká nos nason ma nos kontinente, na un planéta téra kada ves ma globalizóde!
Pa mi, bo e Prémie Linga Kabverdiane 2008, i un kandidate forte pa kel de 2009.

4. (...)És muda pa cidadi, pratu ku kudjer rizolvi fika na cês morada di sempri, Gudja mopidu cê araminhu è trasformadu na anel, fogon prima fika na stanti pa infetu, fox kontinua ta cendedu, infelizmentin pa kafuka ti inda é sta na mesmu dilema, oras ke pença ma situaçon dja midjora na iletra é ta arma panha um djonga suçegadu lá na madorna, madrugada és ta cendel, koitadu ti inda é ka tem paz, mas pa barata kuzas dja é otu, é só é ponta baigon na el, nes mumentu é sta pença na imigra otu bez, mas é ka podi dá kara:

Fogon Prima staba xatiadu pamodi inda é ka cendedu, é rizolvi inçulta Gudja.

Fogon, é bo numpriti mo na koxa, cirigaita
Gudja rispondi” nn' koitadu bo, nem bu ka ta mimadu, bu mestedu só pa bu fazi di mula pa panela.
Barata, lá na cê kantu ku cê kau mau ta paça cês perninhas na rostu rispondi “ naaa dja dura propri, oxi sta tudu atrazadu, inda n' ka odja nada ta kai na txon!
Kafuka rispondi” ba trabadja, priguiçozu!
Barata infanhil flál lata bedju..”.
Kuza panha fogon també, é flá tem alguém ki ka ta rikunheci, sim ka funciona anhós també nhos ka tem funçon.
Djon Raton sklama!, pa pará ku és diskuçon, kada um di nos nu tem nos papel impurtanti! (…)

5. Era um bez…. um minin qi tudo dia él tâ fazê ómesmo camin de casa pâ bá s’cola.. Contente, alegre sempre, tâ odja mesmo montra, mesmo purgera, mesmo pastor, bendedores, e êl pode conta qú sês passos tempo qi ês mestê pâ bá de um lado pâ qél otu.
Um dia, qanto és tabá, sima de costume, na mesmo camin, tembâ fatcha s’crebedo: “Dú s’ta trabadja, proibido entrada pâ s’tranhos.” Él pargunta : “ Qusa qi quer dizer proibido entrada? Mim tem qi passa prali de qárqel manera sim qrê tchiga s’cola na hora, fra qél minin pâ capataz de qél obra, qi bira êl fral: mim tâ sinti muto, má ês s’trada qâ s’ta ser usado, craro qê nês s’tado qel s’ta ê muto prigós. Êl tem muto braco, qi dú s’ta ranjal.” Qél minin n’tema, má êl caba desisti qanto él n’tendê qi qél capataz ê quma um pedra grande qi s’ta sê diante ê qâ tâ fazel munda de ideia, pâ êl dixal passa.
Ês minin sinti forçado tâ munda de sê camin de sempre, sim pode fazel de otu manera. Má êl qá tem ideia de qál pode serba midjô alternativa. Èl debe tenta um otu camin. Poracaso, êl bira logo, na prumera s’trada pâ s’dreta. E êl cunça tâ anda fássi, pêl pode n’ganha tempo qél perde, él dispertal, um purfumo nês s’trada qi qél otu qá tembâ. Êl odja pâ tudo lado êl odja qi nés s’trada tudo s’ta carregado de berde, de arbe e frol na baranda. Nunca êl pensaba qi muda de camin tâ fazeba êl descobri purfumo de s’trada. (…)

6. Nho Djon ku nha Preta sta detadu ta ronka sonu suma kabalu. Mininus, ses korpu kansadu di tantu ka faze nada, sta durmi ki nen tudu finadu.
Dentu kaza nho Djon di Gugu so Marikinha sta kordadu ku se padogo sendedu ku lus baxinhu, ta ruma se kronkronzinhus di rapariga nobu, ta tuma sukutu ki o ki el sai di kel kastigu.
Na rua, di bes in kuandu, sta parse uns katxos ta uba i eku di rubera ta rabenda-s. Galu dja markaba ses prumer marxa di meia noti, mas gosin es sta tudu kaladu, na sonu o talves ta spera ora da, pa es torna marka konpasu, o talves nau; ki pode sabe ma es ka dja dibinhaba kuza ki staba pa kontise i es sa ta spera golpi sinta pa es toka alarmi!
Marikinha sta fadigadu ta spera sinal. Un ora di madrugada dja da inda nada. Uma i meia, nada. Korason sta bate-l mas kel mutor di pa ladron ki ta manda agu pa fora. Finalmenti li banda di un kuarto pa duas el odja kel lus di laiti foca-l dentu janela, di tras di un pulguera.
Marikinha dixi dibagarinhu ku se troxa na mon, dentu kel sukur pretu, ku uns burufu ta beja kel txon bensuadu, pamo staba na mes di azagua, el ba te txiga na Dimingu el pega-l na mon es lenbi na tenpu. (...).

7. (…) Má nhâ pai tamê tá jdás. Túd ez tinha 1 hortinha pâ ez e tinha ses bitchính (ses baquinha, ses cabrinha, ses carnirinhe q’era pâ ez, pas fazê cría pás bendê pâ ez). Por isse tamê, ez tá trbadjába content e da tardinha bem pâ casa content q’ses inxada ptód na ombre. Assim q’ez tá pô pê na quintal pâ d’pressa ez tà pô água na seldja má fodja d’ laranjera , es tâ labâ corpe, trocâ d’rôpa es tâ largâ pâ tchel bánda a boxe pâ bá ‘spiâ sês mnina. Pâ ez, câ tinha cansera dum dia d’inxada. Na roda d’óne era assim, má, na tempe daságua era um contenteza má grande, pamód tá stába q’négua, nindjêm câ tá odjába doss pólme diante d’ôdje. Túd tches mn’inas na flor d’idade tamê tinha que bâ bscába água na fonte ô bá comprâ pitrol datardinha pás pudía topába má ses rapáss. Túd , ô mótche ô fémea, era obrigóde ranjâ um manêra d’sei casa datardinha. (…)

8. Inflizmente na tud parte d’Munde tem gente dôde! Porqé? Nhas Gente um ca sabé?! Um ca é psiquiâtra, um ca é sociolôgo, nem um ca é historiador, mi nñé, nem mas, nem ne mênes, na tude nha humildade, q’um contador d’Storia d’vida, vivide na tude realidade, ma gente d’nha terra Soncent, isto é d’gente q’quâz ninguém ca tàva falà (Sergio Frusoni excepçon) ma q’sempre, vivé ma nôs e fazé parte d’nôs decôr, forclôrico… Qé na fûnde, NOS TUDE Ê POV!!!
Na nôs terra, sempre tive gente q’era drête, q’vrà cabeça, ôtes q’nascé q’sés dudice, ma és jà na sés cabeça. Talvez, se tivésse tide, Spital pa tratamente naqél têmpe, tchéu d’és pudia ter sîde recuperôde… MA!!!
E agora, na nôs têmpe, cmanera q’cosa tita bài?! Um ta perguntà?! Pa qem q’podé respondé?! Qé mi, qônde um bâba pa terra na 87, tinha tchéu d’és spaiôde pa tud tchon d’Soncent, embora maioria ca tàva fazé ninguém mal, ma tinha ôtes q’era precise cuidôde. (…)


9. (…) Inda no tita lidá ke un mentalidade na nos terra de kre munta kavole antes de sela-l. Parse-me e ise ki e inpase nes padronizasaun de nos eskrita. N kre pa ja y pa amor y future de nos kriansas y nos kultura un eskrita padronizode aoje. No ka deve perde tempe kon greve y otes manifestasaun txemode de instrumente de demokrasia inkuante no tita vive nun autokrasia mental. inkuante no ka liberta nos mente de ese mentalidade de mede y kolonial. Agora, ta parsem ke se un ala na sosiadade tita opo es prujet e pamode inda ka foi kunpridide isensia de padronizasau de nos idioma eskrite.(…)

Nho fika kansadu? Pois e, trabadju ta kansa asin komu sta diskansadu ta kansa! Si bo txiga te li ?!

Obrigadu leitor,

7.7.09

Kartidjinha, kartidja i kartidjona… di ministeriu di Kurtura!

N staba ta fitxa radiu pa N lenbe na tenpu pa mas un dia di trabadju - N ta obi so Radiu di Kauverdi - Un muzika "kola ben" N suspende dedu di telekomandu, lokutora/apresentador fla:...Prugrama le i skrebe lingua kabuverdianu … spera li, “N stika” N labanta oredja pa N sukuta… predisprontu, suma Mia Couto ta skrebe!
...
Leredoris, es e transkrison ortografiku [i funetiku] integral di kuza ki ledu na radiu di Kauverdi, duranti dos minutu, dia ses di julhu:

Prugrama le i skrebe lingua kabuverdianu_ un prugrama di ministeriu di kultura ki ta sai na radiu tudu sugunda _ kuarta i sesta fera pa seti i sinkuenta i sinku di palmanhan_ duas i kuarenta di tardi i oitu i kauarenta di noti pa mostra-nu modi ki ta ledu i ta skrebedu na língua kabuverdianu_ _ prugrama le i skrebe língua kabuverdianu_ _ oxi nu sta ben konxi son di vugal na língua kabuverdianu _ es e [a] _ [e] _ [i] _ [o] _[u]_ _ [a] sima na palavra arvi ['arvi] ou [‘arvᵼ] _ ['avi] ou ['avᵼ] _ _ [e] sima na palavra ['ɛgwɐ]_ ['pɛ]_ ['dɛdu]/ ['dɛdᵼ] _ ['dẽti] o ['dẽtᵼ] _ _ [i] sima na palavra [i'greзɐ]_ ['iλɐ]_ _[o] sima na ['bɔlɐ]_ _ [u] ['ursu] o ['ursᵼ] _ _ prugrama le i skrebe lingua kabuverdianu _ _ un prugrama di ministeriu di kultura ki ta sai na radiu tudu segunda o kuarta i sesta fera pa seti i sinkuenta i sinku di palmanhan_ duas i kuarenta di tardi i oitu i kauarenta di noti pa mostra-nu modi ki ta ledu i ta skrebedu na lingua kabuverdianu_ _ prugrama le i skrebe língua kabuverdianu_ _


N obi es prugrama te fin , el e mas o menus dos minutu, N ka obi nen na prinsipi nen na fin, ka fladu nomi di AUTOR des prugrama (ministeriu di kultura? ministeriu e ka algen). Pa mi, e um MAL DJA!
So un purguntinha: kenha e es “profesor(a)” pedagogu, o... linguista ki sta da kubertura sientifiku pa es prugrama?
(...)

N sabe ma tudu Kauverdianu sta REVOLTADU E KU ES FORMA DI OFISIALIZA LINGUA KAUVERDIANU - sobritudu kes ki ta intende! … di Santanton te txiga Djabraba i kes otu spadjigadu na mundu ki ta obi Radiu di Kabuverdi. N fla FORMA. Ago, Sinhor Ministru, Linguista konpitentisimu, ka podeba pirmiti ki kauverdianu fosi obrigadu a obi tantu… N ka ta fra nomi… en dos minutu, dos minutinhu…

Sinhor Ministru di kultura, dja go, di Edukasãu i Ensinu Superior tanbe, Nhos kre SOSIALIZA skrita di LINGUA KAUVERDIANU so faxi, pamodi nu mesteba el pa onti! Enton Nhos konvida un grupu di trabadju ki ta intende di Ciência da Linguagem pa da kubertura Sientífiku pa es prugrama ki debeba ser SKREBE KU LE na LINGUA KAUVERDIANU o…
Ka Nhos dixa es Sosializason nesesariu di skrita di Lingua Kauverdianu transformadu en mas un txakota pa kes Kauverdianus ke kontra... pamodi mi e kontra i txau!

4.7.09

Interkonprenson i falsus amigus

PARTI DI UN TESTU SKRITU ORIGINALMENTI NA LÍNGUA ESPANHOLA

Por Blas Matamoro

“En el anterior centenario quijoteril (1905) Miguel de Unamuno publicó un artículo que aún sigue dando vueltas en torno al famoso libro. Opina Unamuno que Cervantes fue un escritor de segunda fila en los diversos géneros que practicó y que pasó a primer rango haciendo las parodias de ellos en el Quijote. En efecto, Cervantes fue menor comparado con los comediógrafos Lope y Calderón, el poeta Quevedo y hasta el novelista Mateo Alemán. Penetrar en los distintos géneros y parodiarlos puede ser un síntoma de esa minusvalía.(…)”


TRADUZIDU AUTOMATIKAMENTI PA:

- GALEGU
“ No século anterior quijoteril (1905) Miguel de Unamuno published un documento que aínda está girando en torno do famoso libro. Unamuno cren que Cervantes foi un escritor segunda liña nos diferentes xéneros que practicar e tornouse clase facendo paródias deles en Don Quixote. Centrais, Cervantes foi menor en comparación cos dramaturgo Lope e Calderón, Quevedo e do poeta a novela Mateo Alemán. Penetrar nos diversos xéneros e paródias poden ser un síntoma desta discapacidade.


- KATALÃU

Per Blas Matamoro
En l'anterior centenari quijoteril (1905) Miguel de Unamuno va publicar un article que encara segueix donant voltes al voltant del famós llibre. Opina Unamuno que Cervantes va ser un escriptor de segona fila en els diversos gèneres que va practicar i que va passar a primer rang fent les paròdies d'ells en el Quixot. En efecte, Cervantes va ser menor comparat amb els comediógrafos Lope i Calderón, el poeta Quevedo i fins el novel lista Mateo Alemany. Penetrar en els diferents gèneres i paròdia pot ser un símptoma d'aquesta minusvalidesa.


- PURTUGES
Por Blas Matamoro
No século anterior quijoteril (1905) Miguel de Unamuno publicou um artigo que ainda está girando em torno do famoso livro. Unamuno acreditavam que Cervantes foi um escritor segunda linha nos diferentes gêneros que ele praticou e tornou-se classe fazendo paródias deles em Don Quixote. Na verdade, Cervantes foi menor em comparação com os dramaturgos Lope e Calderón, Quevedo e do poeta a romancista Mateo Alemán. Penetrar nos diversos gêneros e paródias podem ser um sintoma desta deficiência.


Karkel falanti di Kauverdianu alfabetizadu pode traduzi-l tanbe pa Kriolu ku UN alfabetu kauverdianu - skrita funetika o skrita etimolojiku. Ago, komu inda sa ta falta e un Vontadi Nasional... nu ta spera sintadu!

PS: Traduson automatiku meste senpri uns retoki ki na kes li ka fazedu

3.7.09

Mi nha Lingua e ka Partuges, i bose? bo?

Ningen ka ten duvida sobri universalidadi sobri kel sitason li:

“ Ora, nossa identidade está em nossa língua. Se a vemos respeitada e aproveitada na escola para o início de nosso percurso, tudo bem. Mas se de cara vão te dizendo que sua linguagem é uma lástima, tchau mesmo! Aqui reside a maior importância da incorporação da língua falada no ensino.( …)”

Dja bo tra bo konkluzon? Sin. Nton,trabadja pa bo Lingua Kauverdianu! Sen spik... prende skrebe lingua ki bo ta papia pa tudu mundu le i odja ken ki bo!

http://www.revel.inf.br/site2007/_pdf/4/entrevistas/revel_4_entrevista_ataliba_teixeira_de_castilho.pdf

2.7.09

DEKLARASON? SO NA KRIOULU E KI E, PABIA...

Karus leitor,

Es post e pa N da nhos un razon: língua kauverdianu ten se utilidadi i se alkansi na txon di Kauverdi. Ago, e pena ki diputadu Monteiro, di Sãu Visenti, ultimu deklarador di votu, faze-l na purtuges. Era bon si N pudese mostraba ma tudu diputadu di Kauverdi, kauverdianus, ta papia un Kriolu. Fika pa prosima!

Deklarason di votu:

(paicv)Grupo parlamentar do paicv vota a favor pamode _ es pruposta ta bem pirmitiba rekursu pa rezolve prublema di fornisimentu pa faze reparason kuandu e nesesariu_ es inisiativa_ nu vota tanbe a favor pamode e ta traze mas justisa_ e ta trazeba mas justisa na fornesimentu di inergia entri diferentis konselhu_ nu vota a favor di es pruposta pamode e ta reprezentaba maior _ eh un midjoria grandi na fornesimentu ku publikasons di konta di provinenti di pagamentu di iluminason publika_ nu vota a favor pamode es inisiativa ta dadu un diskriminason puzitiva pa enprezas_ nu vota a favor pamode a asosiason nacional di munisipius fla ma_ di forma klaru e uma boa pruposta di soluson para o prublema_ nu vota tanbe pamode asosiason nasional di munisipiu fla _ deve-se aproveitar o presente momento para se avançar com a aprovason da prezenti pruposta da prizenti medida lejislativa_ pur isu_ nos nu asumi nos responsabilidadi_ ta konve agora a grupu parlamentar di MPD pamode ki e vota kontra_ _

(mpd) bon_ Muitu obrigadu sinhor prizidenti_ nu vota kontra pur un kiston di prinsipiu_ _ mas un bes entri stadu i sidadon _ guvernu di paicv ta opta klaramenti pa stadu_ e ta disresponsabiliza peranti un prublema_ pa kada prublema ki surgi en ves di el tem solusons kriativas di el ranja soluson ki ta sirbi pa milhoria di kualidadi di vida di kabuverdianus e ta da ku mas un tacha na parkus rekursus di famílias kabuverdianus_ tem prublemas di manutensãu di stradas_ solusãu_ kriason di tacha di manutensãu rodoviária_ tem prublema na jestons di ospitais _ soluson_ kriason di tacha di saudi_ tem prublema gosi di iluminason_ soluson_ kriason di taxa di iluminason publika_ es guvernu li e un guvernu injustu _ inkuerenti i ligeiru_ e fazi un lei li injustu pamo e ta poi pisoas ku mesmu níveis di rendimentu ta paga di forma diferenti_ un algen ki ta mora nun zona ki e bem iluminadu _ si e ta konsumi poku e ta paga menus ki un algen ki ta mora na safendi_ na san pedru_ ke ka iluminadu ma ke e ta konsumi mas ki el _ es lei li e injustu_ nhos ta atxa ma sinhoris ta difendi interesis di populason di kabuverdi_ _ es lei li e un lei inda ki e injustu_ pamode ki dos algen ki ta mora mesmu rua_ en ki posti di lus ta fika na ses porta ta ilumina-s di mesmu forma_ kel algen ki tem un jilera a mas ta paga mas pa iluminason publika di ki kel ki tem menus jilera_ _ e dretu o mariadu_ es pruposta di guvernu_ el e un pruposta inkuerenti pamode e arbritrariu_ e arbitrariu pamodi kuze_ _ pamode populason rural ki ka tem asesu ainda_ a iluminasãu publika ta finansia a populasãu urbanu ki tem asesu a iluminasãu publika_ _ un algen _ un algen_ un algen di castelu_ castelu grandi ka tem lus inda_ un algen di praia baxu_ ki ka tem iluminason publika ma ki e tem se pikena mirsaria_ e sa ta finansia iluminason publika di kel algen ki sa trankuila la na morada na sãu visenti_ _ un algen l adi tarafal ki ka tem iluminasãu publika na se porta_ e sa ta ser finansiadu pa kel algen ki ka tem iluminasãu publika na lugar mas rekondidu di kel konselhu_ kel li e ka un lei justu_ e un lei injustu_ e propi relasãu ki e fetu li na lei- en ki konsumu e pagu através di relasãu entri inerjia distribuída pa iletra e konsumu total di iluniminason publika ta mostra ma es frason aritimetikamenti el e injustu i inpusivel_ Sinhor prizidenti_ vou terminar com o siguinte _ guvernu tive li un grandi oportunidadi di rizolve prublema di iluminasãu publika_ basta e fosi un kuzinha mas di atenson a kuze ki e fladu_ primeru kuza ki e tinha ki fazeba_ e tinha ki fazeba un trabadju di kaza mas profundu_ fasi a prublemas_ ma mas un bes peranti un prublema_ guvernu ta disresponsabiliza_ en ves di e poi iletra i munisipiu ta negoseia e ta rezolve karega na sidadãu pa e rezolvi un prublema ki e di se responsabilidadi_ ki e di siguransa publika i iluminasãu publika e di responsabilidadi di stadu di kauverdi_ ke li e puzison di grupu parlamentar di mpd_ oji ontem i senpri- muito obrigadu_ _

(ucid) Obrigado senhor presidente_ achamos que a Electra deve de facto cobrar pelo serviço fornecido na iluminação publica_ achamos que não deve ser os munícipes_ o cidaddao caboverdiano a assumir este comprimisso_ achamos também que o governo deveria ter em primeiro lugar criado as condições para se saber qual a quantidade di luminiscencia que cada região ou cada bairro devia ter_ e em função disso cobrar-se a competente tacha de iluminação publica _ o que não existe__ achamos que se não for os municípios a assumirem estes comprimissos dificilmente encontraremos soluções técnicas inovadoras para que os próprios municípios consigam dar contrapartidas a Electra em termos de energia_ estou a falar em termos de produção de energias alternativas_ nomeadamente a energia eólica_ estou a falar em termos de utilização de lâmpadas lights que tenham um consumo muito baixo em relação às lâmpadas normais_ o que despertaria nos municípios uma outra atitude para a iluminação publica_ e por todas estas razoes que eu acabei de frisar…”


Proposta de lei que institui a contribuição para o custeio da iluminação pública. NÃO PASSOU!

A proposta de lei obteve 37 A favor dos deputados do PAICV, 25 votos contra dos deputados do Movimento para a Democracia e 2 abstenções dos deputados da UCID_ a proposta foi rejeitada_ _

1.7.09

Odja modi ki un diputadu difendi interesi di Kauverdianus... Xatiadu SI!

“ - A ELECTRA NÃO É MAI DE CADA UM “ OFFER SEI

Tudu nos nu debe paga mas es TACHA pa ASIONISTAS DI ELETRA ALIMENTA SES TACHU.
Nos deputadu sta nes ora, 16h di 1 di julhu, ta diskuti tacha di iluminason publiku. Klaru ka ten argumentus pa txiga un akordu entri kes dos forsa maior.
Es tacha nu debe paga-l si parlamentu Kv aprova-l. Naturalmenti u povu e ki paga, retirandu mas uns sentavus di u salariu ki e fixu i magru: korta na konviviu serveja ku marlboru, fasi, faze-m lenbra di VB, a propozitu di propina!

Ago, es taxa sta mal kalkuladu pamode kenha ki gasta mas na se kaza e pamode el sta dentu di kaza - el tene konputador ligadu, el tene televison ligadu, el tene ventuinha ligadu pa el djuda-l ku kalor … entri otus eletrodumestikus. Kuzas nesesariu pa bem-star di kada família.

Diputadus ki ta apoia FAMILIA debe lenbra ma ora ki un konsumidor sta dentu di se kaza signifika ki el sta ta da apoiu a se família, el sta ta ler pa djobi/invistiga midjor manera di ser un futuru enprendedor (blida di odju des Guvernu)… Un xefi di família dentu di kaza el ta gasta mas inerjia pamode el sta trabadja i si el sta trabadja el sa ta kria rikeza e ka debe ser penalizadu.
Pur otu ladu, si es sta dentu kaza e ka ta benifisia diretamenti di lus na rua. So pur isso es diretiva di paga lus di rua di akordu ku konsumu faturadu sta MAL… un taxa segu!

Lenbreti: Sera ki diputadus skesi ma lus ku agu nu ta paga-s sugundu un skalon. Agu ku lus, ora ki pasa kel minimu kalkuladu pa kada konsumidor, minimu ki iletra ditirmina di forma segu, di se livri vontadi, diga-se, konsumidor ta paga mas karu pa tudu konsumu fetu. Iletra justifikaba ma es akresentu e pa obriga konsumidor popa…
Un disison unilateral i diskutivel... ma dja sta dja!

Tacha di iluminason publiku dretu, justu e ka kel ki ta inforka Kauverdianu o el kre o el ka kre.

Es tacha era justisimu si el fose kalkuldu au kontrariu: gasta mas en kaza paga menus tacha di iluminason.

Karu Offer, … nos tanbe NU KA E BAKA DI ELETRA E KONPANHIA ASIONISTAS!